kõige siiramate kavatsustega. Ühed kurikuulsamad nendest olid tõved. Tõved hõikasi metsakäiale abi palveid. Rumal inimene vastas sellele ning tõbi leidis kohe inimese, kelle tervist piinata. Rumal oli Koera-Kaarel, kes salapärasele häälele vastates endale surmava tõve kaela tõmbas. Õnneks oli rehepapil lahendus olemas. Nimelt, kui tõbi vajas ohvri piinamisest kerget hingetõmmet, käskis rehepapp Koera-Kaarlil tõve eest puu otsa peitu pugeda. Seal pidi haige mees väga vagusi konutama, et tõbi teda üles ei leiaks. Kahjuks õnnestus tõvel vaene Koera-Kaarel. Rehepapp teadis ühte moodust veel. Nimelt ei pidavat tõved viina haisu poole pürgima. Nii ei jäänudki koera-Kaarlil muud üle, kui joodikuks hakata, kuid vähemalt jätsid tõved ta lõpuks ometi rahule. See raamat oli väga huvitav ning naljakas. Ühes lauses võis kogeda nii hirmu, kui ka nalja
hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik, kes meeleheitlikult viina otsib. Imbi ja Ärni on vanapaar, kes mitte midagi ausal teel teenida ei kavatse. Kõige rohkem igatsevad nad leida suur rahapada, mis kuhugi metsa peidetud on. Kui see plaan aga vilja ei
Terviku leidmiseks protsentides p antud osa b järgi tehakse tehe Tulemus saadakse samades ühikutes, mille on mõõdetud osa. Ülesannet võib lahendada ka võrdega Osa b p% Tervik x 100% Näide 2. Kaarel sai Nordea pangas aasta seisnud rahasummalt 45 eurot tulu (intressi). Hoiuse aastaprotsent oli 3. Mitu eurot oli Kaarlil pangas? angas oli E Selleks, et leida mitu protsenti moodustab üks suurus a teisest suurusest b, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Sarnaselt eelnevate ülesandega võib ka siin lahendada võrde abil b 100% ax% Näide 3
küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas tarvis end ravida. - Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost tegelased mõisas noosi käivad võtmas, ainult, et Jaan ei tea noist ,,peenetest" asjadest ( näiteks Idamaa maiused) midagi. Kirjanik paneb Jaani nii ava- kui lõpupeatükis seepi sööma. Jaan on sisse võetud kaunitarist toatüdrukust Luisest, aga viimane ei taha temast midagi teada. Ometigi valmistab Jaan sitast ja kaenlaaluse karvadest ning higist kooki, et tüdrukut, endasse armuma panna
üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem aga, kui Liisi ja Joosep pidid kokkujäämise eesmärgil lapse eostama, sai Pearule ja Andresele olukorra paratamatus selgeks. Nad ei kontrollinud enam kogu Vargamäe rahva tegevust. Liisile ja Joosepile oli sealne hirmuvalitsus vastumeelseks muutunud
tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub. Selgub aga, et see polnudki Rehepapp vaid hoopis haigus ja Kaarel on jälle pikali maas. Nüüd käsib Rehepapp tal viina jooma hakata - haigused ei salli viina haisu. Kaarel teebki nii ja kuna see aitab, saadab Jaani teda pudeliga visates kôrtsi viina järele. Jaan lähebki, kuid ei julge enam öösel koju minna (paharett tahtsi talle tee peal kallale tulla, kuid hundid ehmatasid ta ära) ja jääb kôrtsi koerakuuti magama. Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega.
kutsub. Selgub aga, et see polnudki Rehepapp vaid hoopis haigus ja Kaarel on jälle pikali maas. Nüüd käsib Rehepapp tal viina jooma hakata - haigused ei salli viina haisu. Kaarel teebki nii ja kuna see aitab, saadab Jaani teda pudeliga visates kôrtsi viina järele. Jaan lähebki, kuid ei julge enam öösel koju minna (paharett tahtsi talle tee peal kallale tulla, kuid hundid ehmatasid ta ära) ja jääb kôrtsi koerakuuti magama. Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega.
Oli hingemaa mehele ainus lohutus. Mehed astusid kõrtsi sisse, et sooja saada. Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid
tapmine. Kui ta vanglast välja tuli, sai ta juhuslikult roostes naelast veremürgituse Ta maeti Helduri lähedale ning nende vahele jäi vaid pisike jalgrada nagu eluski. Perekond: vend Albert Kotkas Surmapõhjus: veremürgitus roostes naelast 4.76. Helen Laidma Sünnikoht: Harala Amet: raamatupidaja Olemus: arglik; otsustusvõimetu; pigem romantiline õhkaja kui aktiivne tegutseja; Lugu: Talle meeldis peaagronoom Kaarel, kellega rääkides ta justkui lahti sulas. Salajas soovis ta, et Kaarlil raamatupidajate tuppa rohkem asja oleks. Pearaamatupidajaga ta läbi ei saanud. Too püüdis teda vaid halvustada. Ta lasi lahti isegi kuulujutu, et Helen olevat peaagronoomi armuke. Heleni õnnetuseks ei vastanud see tõele. Varsti jäi ta jalutuna voodisse pensionärist ema põetada. Ta kuulas raadiot ja luges luulet. Tallinnas Seppo kliinikus tehti ta lõplikult terveks. Koju sõites tutvus ta bussis lokkispäise maaparandusinseneriga. Nad abiellusid ülepeakaela
annaabi.ee 
