kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne kujundamises osalevad juhteteed, mis kulgevad kaarkimbu koostises (fasciculus arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia võimetus rääkida, kuid see kestab vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida. Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi.
Võimaldab (nt silma poolt) vastuvõetud informatsiooni viia broca alasse. Kõne kujundamisel tuleks eelistada kahte varianti: 1) kõne kujundamine kuuldud sõnale Mõtteline kõne annab stiimuleid, mis osalevad reaalse kõne kujundamisel. Kuuldud sõna edastatakse mööda kõrva ja kuulmisjuhteteid oimusagarasse, kuulmiskeskusesse (väljad 41 ja 42). Sealt edasi naabruses olevale Wernicke alale. Toimub sõnast ja kõnest arusaamine. See info omakorda antakse kaarkimbu närvikiudude kaudu broca alasse. Broca alas formeerub vastuse neuraalne mudel. Neuraalse mudeli info edastatakse naabruses olevasse teisasesse motoorsesse alasse, seal paiknevatele närvikiududele (eesmises tsentraalkäärus) . Sealt juhitakse närviimpulsid keelelihastele, suulae lihastele, kõrilihastele, häälepeaeltele nende osavõtul toimub vastava vastuse kujundamine, sõnade kombinatsiooni esitamine.
39 nimetatakse nurk kääruks . 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2
Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on närvid, mis viimase signaali viivad pärale. (ARUSAAMINE)
osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuselt Broca alale. 39 nimetatakse nurk kääruks . Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 2
7 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest
b. sensoorne kõnekeskus e.Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia. o Kõne mehhanism: Wernicke alast läheb signaal mööda kaarkimbu närvikiude Brocka alasse. Seal tekib vastuse neuraalne kuju, edasi sekundaarsele lokaliseerimisalale, kus toimub kõne kujundi edastamine nendele närvirakkudele, mis viivad selle sõna helilise tekitamisele häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1
annaabi.ee 
