Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte kaarikujuhtide, vaid hoburakendite omanike vahel. Seetõttu olid kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed, kes sageli oma ea tõttu enam aktiivset sporti ei teinud. Kaugushüppes kasutati lisaraskusi, mida hoiti kogu hoovõtu ajal, ja kui tõugati, siis visati need käest, et suurendada tõuget. Kiirjooks staadionijooks. Seal võistlesid kõik mehed korraga. Nad jooksid staadioni ringi mis oli 192m pikk. Odavise. Oda oli võimas relv, kuid sportodad olid lahinguodadest kergemad
vajalikud füüsilised ja psüühhilised omadused või seda kes ei tahtnud kaasa mängida. Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides . Üks suuremaid koole oli Ravennas. Üks gladiaator ei võidelnud tavaliselt sagedamini kui kolm korda aastas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus, mis paiknes Roomas otse keisrite palee kõrval.Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv: valge, sinine, punane ja roheline. Igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinnarahadele võitude eest. Keisririigi ajal oli nii gladiaatorite võitluste kui ka hipodroomi võistluste korraldamine keisrite aukohus. 5
Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt oli kõige ohtlikum, kus vankrid paiskusid tihti ümber ja juhid tallati hobuste jalge alla. Tavaliselt oli võistlusmaaks seitse sirget, mis tegi kokku umbes 4 km. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristasid kaarikujuhtide tuunikate värvus: valge, punane, roheline ja sinine. Keiser Nero võttis kuulsusejanust ajendatuna ise võiduajamistest osa. Ida-Roomas püsis huvi võiduajamiste vastu kuni Bütsantsi languseni türklaste rünnakute all 15. sajandil.
toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest osadel õnnestus saavutada kuulsus ning vabadus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide riietuse värvus. Võidusõit toimus pikal rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema ohtliku tagasipöörde ümber tulba. Tavaliselt läbiti 7 sirget (umbes 4 km). Kaarikujuhid olid orjad, kellest osad saavutasid kuulsuse ning teenisid hulganisti raha.
Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele. · Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus. Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad Termid · Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad. · Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum · Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud ruumid, raamatukogud, loengusaalid ja kunstiteosed · Eratermide sissepääsutasu oli madal ega käinud mitte kellelegi üle jõu
Võidetu saatuse üle otsustas publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovist, et võitja võidetu tapaks. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Vahel piisas surmamõistetute saatmisest areenile kiskjate saagiks. Võitluste jaoks rajati võimsaid areene- amfiteatreid-, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Seal võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad. Ehituskunst Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid.
keisri aukohus. Avalikud mängud olid nüüd koos tasuta leivavilja jagamisega peamised riiklikud abinõud Rooma linna alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge, ning seda püüdsid keisrid neile ka pakkuda. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli otse keisrilossi kõrval paiknev Circus Maximus (suur ringrada). Võistlused toimusid nelja võistkonda jagunevate kaarikute vahel, miida eristasid kaarikujuhtide erinevat värvi rõivad – valged, sinised, punased ja rohelised. Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad, kelle vahel tuli ette ka vägivaldseid kokkupõrkeid. Võistlus ise toimus küllalt pikal sirgel rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema riskantse ja suuri oskusi nõudva täispöörde ümber otsatulba. Tavaliselt sõideti 7 sirget, mis tegi kokku umbes 4 kilomeetrit. Kaarikujuhid olid orjad, kuid edukamad nende seas saavutasid märkimisväärse
mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt oli kõige ohtlikum, kus vankrid paiskusid tihti ümber ja juhid tallati hobuste jalge alla. Tavaliselt oli võitlusmaaks seitse sirget, mis tegi kokku umbes 4 km. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide tuunikate värvus: valge, punane, roheline ja sinine. Keiser Nero võttis kuulsusejanust ajendatuna ise osa võiduajamistest. Ida-Roomas püsis huvi võiduajamiste vastu kuni Bütsantsi languseni türkalaste rünnakute all 15. sajandil. Pilet nr. 11- Kristlus Roomas Kristlus ehk Ristiusk: Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias.
annaabi.ee 
