Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias). * Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis. Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur. II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks.
teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. 10 Halikarnassose Mausoleum. Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas 4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem
Kullast ja elevandiluust olid valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maalidega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. [1, lk 94-95] 7 5. Halikarnassose mausoleum Kaarias valitses kuningas Mausolos, kes otsustas ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Halikarnossose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, mis oli püstitatud. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus.
taheti ise teha kõik vajalik. Arts and crafts movement. Ideoloogiks oli John Russkin ja William Morris. Väga oluline oli individuaalsus ja oluliseks vahendiks peeti ornamentikat. Juugent oli ka sisekujunduses, tarbeesemed. Juugentliku arhidektuuri iseloomulikeks jooonteks oli see, et tähtis oli siseruumide mugavus ja hoone projekteeriti ümber siseruumide järgi, majad olid sopilised, eraldi katuse all, rõdud, laineline või kaarias joon olid olulised. Riia kesklinn- juugent. · ARHITEKTUUR · Horta (belgias) Gaudi (hispaanias) Familia Sarcada Barcelonas, 100 aastat ehitatud, pole siiamaani valmis saanud. · MAALIKUNST · Beardsley Liiliamotiiv, väänlevad põimunud kehad. · Klimt Suudlevad kehad, dekadentlikust elust maalid. Sümbolism ja rahvusromantism. · Munch Karje · Gallen-Kallela Soomlane, Väinamöise maalid, Soome folkloori maalija. · EESTI KUNST
Nii oli Philippos juba oma valitsemise esimestel aastatel kindlustanud riigis sisekorra, seadnud kindlale alusele raha-asjad ja korraldanud armee, mis ei jäänud alla ühegi Kreeka riigi omale. Puudu jäi vaid tugevast laevastikust. Kuigi ateenlaste vaen Philippose vastu sai alguse, nagu öeldud, juba varakult, ei teinud põhja pool tugevnev riik neile esialgu suuremat muret tähelepanu köitis käimasolev liidusõda ja Mausolose esiletõus Kaarias. Pärast kuluka ja edutu liidusõja lõppu pääsesid Ateenas mõjule rahumeeleolud. Toonane mõjukaim riigimees Eubulos soovitas pühenduda sõdadest hoidudes riigi rahalise seisu parandamisele. Riiklike pidustuste fondi (theorikon teatrifond) hoidjana juhtis ta pädevalt riigi rahaasju ja võitis kodanike poolehoiu pidustuste korraldamisega, mis oli sõjast siiski märksa odavam. Raha jagus ka kaitserajatiste täiustamiseks. Samal ajal tõusis Eubulose ja tema pooldajate vastasena
Nebukadnetsar II valitsemisajast 7.-6.s. Tema naise nimi oli Amitis, Meedia kuninga (Küaksares/Küaxares) tütar. Nagu jutustas legend, tundis see naine Babüloonia tasandikul igatsust oma kodumaa mägede järele, ja seepärast lõi Nebukadnetsar II oma lossis "rippuvad aiad" pargi, mis rajanes terrassile, mille aluseks olid lossi aitade võlvid); 3)Artemise tempel Efesoses; 4)Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Zeusi kuju Olümpias; 5)Halikarnassose mausoleum Kaarias (Väike Aasia edelas); 6)Rhodose koloss (Heliose kuju); 7)Farose saare tuletorn Aleksandrias. Hiljem asendati osa neist teistega, mille hulka kuulusid Sarvede altar (Deelosel), Kyrose palee, Egiptuse Teeba, sealsed Memnoni kolossid (Memnon kreeka mütoloogias Eose ja Etioopia kuninga Tithonose poeg, ta võttis osa Trooja sõjast ja langes võitluses Achilleuse vastu. Kaht Egiptuses Teebas asuvat liivakiviskulptuuri, mis kujutavad istuvat vaaraod Amenhotep III-t (14.s.),
annaabi.ee 
