ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. ISKE rakendamine asutuses ei ole ühekordne projekt. See on pidev protsess, sest muutuvad nii IT keskkond, turvaohud ja -meetmed kui ka rakendusjuhend. ISKE rakendusjuhend ilmub täiendatud kujul uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. 3 1. ISKE ÜLDPÕHIMÕTTED Turvalisuse tagamiseks tuleb täita kolm osaeesmärki - tagada andmete:
moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik- likkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. Meetmestik on ehitatud kihilisena, nii et keskmine aste saadakse teatud meetmete lisamise teel madala astme omadele ja kõrge aste saadakse teatud meetmete lisamisel keskmise astme omadele. Turbeastmetes L ja M on kokku 1148 turvameedet ja mis on jagatud 7 rühma: M1 infrastruktuur, M2 organisatsioon, M3 personal, M4 riistvara ja tarkvara, M5 side, M6 hädaolukorraks valmisolek. Turbeastmes H on kokku 154 turvameedet ja mis jagatakse 4 rühma:
Kokkuvõte Äsja 61 aasta vanuseks saanud NATO on end oma tegutsemisaja jooksul näidanud äärmiselt kindla, edumeelse ning paindliku poliitilise ja sõjalise organisatsioonina, mille põhiülesandeks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ning julgeolekut. Pidev suurenemine lisanduvate liikmesmaade abil annab aimu organisatsiooni võimsusest, mahust ning kaalukusest. NATO on näidanud üles suurt indu, et poliitiliselt ühendada Euroopa ja Põhja-Atlandi regioon ning sellega on ka äärmiselt edukalt hakkama saadud. Ühine turvatunne aitab liikmesriikidel rohkem keskenduda majanduse arendamisele ning panna rõhku elanike heaolule. 8 Kasutataud materjalid http://www.nato.int/docu/pr/2002/p02-127e.htm http://www.vm.ee/?q=et/node/8013 http://et.wikipedia
tööandja usalduse kaotuse enda vastu; töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; töötaja tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale; töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirandu kohustust. Töölepingu võib tööandja üles öelda nii etteteatamistähtaega järgides kui ka järgimata jättes. Ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Kui tööandja soovib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, peab mõjuv põhjus olema eriti kaalukas ning selle esinemisel ei saa tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööandja peab töötajale pakkuma teist tööd, sealhulgas vajadusel korraldama täiendusõppe, muutma töötingimusi ja kohandama töökohta, kui ta ütleb töölepingu üles seetõttu, et töötaja:
esitama. Mõned põhjenduses tehtud diskretsioonivead võivad aga kahel juhul osutuda mitteolulisteks: esiteks siis, kui tehtud viga ei mõjuta kaebaja õiguste sfääri; teiseks aga siis, kui puudub põhjuslik seos diskretsioonivea ning lõppotsuse vahel. Kui põhjenduses on toodud mitmeid otsuse tegemiseni viinud asjaolusid ning osad neist osutuvad vääraks, siis ei vii see kohe haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseni, pigem sõltub tehtav otsus vigade kaalukusest ning nende mõjust lõppotsuse tegemisele. Kokkuvõte Haldusakti kehtivusel ja siduvusel on oluline õigussuhteid stabiliseeriv funktsioon. Üksikjuhtumi efektiivseks reguleerimiseks tuleb üksikregulatsioonile anda iseseisev, üldaktidest sõltumatu tähendus. Stabiilsuse ja õiguskindluse huvides tuleb õiguskaitse reeglina tagada haldusakti andmisel, mitte täitmisel. 7
kolmanda osapoole süsteemiga, mis on määratletud süsteemi nõuetes. Regressioonitestimine - eesmärgiks on otsida vigu pärast koodi olulist muutmist. Tavaline regressioonitestimise meetod on läbi viia varem kasutatud teste, et kontrollida, kas eelnevalt kindlaks tehtud rikked on taas esile kerkinud. Regressioonitestimise ulatus sõltub arendustegevuse etapist ja lisatud funktsionaalsuse kaalukusest. Testimine võib olla täielik, kui muudatused on riskantsed või neid tehakse arenduse hilistes järkudes, või osaline, kui muudatused tehakse vara või ei ole eriti riskantsed. Vastuvõtu testimine võib tähendada kahte asja: 1. Viiakse läbi proovitest, et kontrollida, kas uus tarkvara komponent on vastuvõetav peamisse testimise protsessi, näiteks enne lõimumis- või regressioonitestimist. 2
määratletud süsteemi nõuetes. Regressioonitestimine Eesmärgiks on otsida vigu pärast koodi olulist muutmist. Tavaline regressioonitestimise meetod on läbi viia varem kasutatud teste, et kontrollida, kas eelnevalt kindlaks tehtud rikked on taas esile kerkinud. Regressioonitestimise ulatus sõltub arendustegevuse etapist ja lisatud funktsionaalsuse kaalukusest. Testimine võib olla täielik, kui muudatused on riskantsed või neid tehakse arenduse hilistes järkudes, või osaline, kui muudatused tehakse vara või ei ole eriti riskantsed. o Vastuvõtu testimine Vastuvõtu testimine võib tähendada kahte asja: o Viiakse läbi proovitest, et kontrollida, kas uus tarkvara komponent on vastuvõetav peamisse
etteteatamistähtajast puudujääva tööpäeva eest. T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. § 88 TA ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL TA peab mõistlikult ette teatama. Etteteatamistähtaega ei ole vaja järgida, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist, s.t kas järgida etteteatamistähtaegu v mitte sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Asjaolusid tuleb igal konkreetsel juhtumil hinnata kogumis. Põhjused on: 1)ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Enne peab TA pakkuma teist tööd, s.h korraldama täiendusõpet, muutma töötingimusi v kohandama töökohta (ei saa olla TA-le ebamõistlikult kulukas).
süsteemidel testitakse kõikides süsteemides. 5. Regressioonitestimine Eesmärgiks on otsida vigu pärast koodi olulist muutmist. Tavaline regressioonitestimise meetod on läbi viia varem kasutatud teste, et kontrollida, kas eelnevalt kindlaks tehtud rikked on taas esile kerkinud. Regressioonitestimise ulatus sõltub arendustegevuse etapist ja lisatud funktsionaalsuse kaalukusest. 31 Testimine võib olla täielik, kui muudatused on riskantsed või neid tehakse arenduse hilistes järkudes, või osaline, kui muudatused tehakse vara või ei ole eriti riskantsed. 6. Vastuvõtu testimine (Acceptance test) Vastuvõtu testimine võib tähendada kahte asja: 1
Seejuures annab TLS § 97 lg 3 siiski tööandjale õiguse töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub ülesütlemise tingitud mõjuva põhjuse kaalukusest ning sellest, kas töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja jooksul oleks olnud võimalik. Tööandja võib jätta ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata, kui temalt ei saa heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Kaasuse asjaolud ei õigusta etteteatamistähtaja järgimata jätmist
tõttu raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omava naisega. 5. Paragrahvi 87, § 88 lõike 1 ja § 97 lõike 3 koosmõjust tulenevalt võib üks ja seesama mõjuv põhjus esineda ülesütlemist õigustava asjaoluna, mille puhul võib tööandja töösuh- te üles öelda nii etteteatamistähtaega järgides kui seda järgimata jättes. Kas töösuhte üles- ütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõ- just töösuhtele. Erinevaid asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis igal üksikjuhtumil eraldi. Hin- nangu andmisel on oluline arvestada, et mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtae- ga ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni
annaabi.ee 
