6% lahus kui segatakse 750g vees 150g soola. Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 250g vees lahustatakse 10g suhkrut? Andmed Lahendus m(aine) = 10g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti/ H2O)=250g m(lahus) = m(aine) + m(H2O) ------------------------------ m(lahus) = 250g + 10g = 260g P% = ? P% = 10g / 260g * 100% = 3,85 % =4% Vastus : Saadakse 4% lahus kui segatakse 250g vees 10g soola. Mitu grammi kaaliumsulfaati tekib 5grammi kaaliumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega ? m=5g m=? 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 0,089g/mol X 2mol 1mol M(KOH) = 39+16+1 =56 g/mol M(K2SO4) = 2*39+32+16*4 =174 g/mol m = n*M n = m/M n=(KOH)= 5g / 56 g/moli = 0,089 g/mol M(K2SO4) = 0,045 * 174 = 7,83g Vastus : Kaaliumsulfaati tekib 7,83g
Jälgima peab väetamisjuhiseid, sest roose ei tohi üle väetada. Tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustele ja õitseb rikkalikumalt. 1. ROOSIDE VÄETAMISE 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega Rooside väetamiseks on antud mitmeid soovitusi kasvuperioodide lõikes. Väetamist soovitatakse sageli alustada juba enne istutamist. "Maa ettevalmistamiseks, mida võiks teha juba sügisel, antakse 1m2-le 5...8 kg kõdusõnnikut, 20...30 g kaaliumsulfaati ja 70...90 g superfosfaati. Mulla neutraliseerimiseks lisatakse vajadusel kriiti või lupja." (http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/) Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad, taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures
* raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%? d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%
N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%-- x gx=(100*450)/40= 1125g. 6) Kui palju KMg saame asendada 3t klinkritolmuga, milles on 5% K? Lahendus: KMg-s on K 25%. 3t--150kg puhast K. 150kg--25% ja x kg--100% x=(150*100)/25=600kg. 7) Kui palju klinkritolmu,leelisusega 75%, kulub 200 l turbasubstraadi neutraliseerimiseks, kui substraadi
põletushaavu. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat Valem: AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) Saamine või leidumine Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit. Kasutamine Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises. Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks
Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. Porgand on eriti nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on mineraalväetiste puhul 1 m2-le: pool ämbritäit kõdu või komposti raskete muldade kergemaks muutmisel lisataks 2-3 liitrit saepuru, mis on kastetud märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1spl kaaliumsulfaati,1tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka. Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel külvatakse ka sügiseseks-talviseks kasutamiseks. Eestis võib porgandit külvata järgmiselt: varased sordid 15-20 aprill, hilised 25 aprill-10 mai. Külvatakse reavahedega 15 sm - 30-40 sm (pastinnagi jaoks mitte alla 40sm). Vahekultuuridega redis, kress-salat jt. Kui külvata seemned
ulatuses jääga. Uurimused on näidanud, et selle veekogu jääolusid ja jäätumise ulatust ei ole otstarbekas iseloomustada keskmiste näitajatega. 4. LÄÄNEMERE SOOLSUS Ülituntud on tõsiasi et merevesi on kibesoolane. Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola (üle 75% soolade üldhulgast), mis annabki mereveele soolaka maitse. Merevees on peale keedussola veel magneesiumgloriidi, magneesiumsulfaati, kaltsiumsulfaati, kaaliumsulfaati, kaltsiumkarbonaati ja magneesiumbloriidi. Peale nende soolade sisaldab merevesi väikestes hulkades veel strontsium,- räni,- fluori,- liitiumi,- joodi- jt ühendeid. 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulka nimetatakse soolsuseks, mida väljendatakse promillides. Maailmameres on 1000 grammi merevee kohta 35 grammi soolasid.Läänemere madal soolsus määrab ka taimestiku ning loomastiku koostise meres.Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolsused ehk eurühaliinsed, s
annaabi.ee 
