KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4. Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2. Na + 2H2O 2NaOH + H2 3. 2Na + Cl2 NaCl
Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas-hõbehall ja kergsulav metall (noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1. Kaaliumi reaktsioon veega. 3 Levinumad ühendid Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2 (seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O
5) Rakuvälise vedeliku põhikatioon. 4 Kaalium Kaaliumi leidub taimse päritoluga toiduainetes. Kaaliumi on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, banaanides jt, puu- ja juurviljades. Leidub teda ka vähesel määral lihas. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas. Kaalium mõjub samuti hästi südamele ja närvisüsteemile. Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Liigsel kaaliumi tarbimisel võib tekkida neerupuudulikkus või probleemid neerudega. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg. Kaaliumi tähtsus: 1) Aitab neerudel eraldada paremini mürke ja muid kahjulikke aineid, 2) Oluline naha tervisele, 3) Madaldab vererõhku, 4) Aitab kulgeda lihaste tööl, 5) Hapnikuvahetuseks tähtis. 5 Jood
9) Keskkonnasaaste radionukliididega. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust. Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Looduslikud radioaktiivsed isotoobid on kaaliumil, raadiumil, radoonil, tooriumil ja uraanil. Tuumareaktsioonide tagajärjel tekib uraani jagunemise jada, mis sisaldab väga radioaktiivseid vaheastmeid, mis lõpuks muutuvad stabiilseks pliiks. 10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust. Maakoor (Maa 15-70 km paksune tahke välimine osa), ülemised ca 4km on tavaliselt settekivimid, seejärel kuni 25km sügavuseni tarde ja moondekivimid ja kuni 70km sügavuseni basaldikiht
S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Mitscherlichi reegel e. Kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X 1, ... Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit. lämmastiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha), fosforil 0,6 (1 ts P2O5/ha), kaaliumil 0,4 (1 ts K2O/ha, sademetel 0,003 (1 mm sademeid). M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis- e. Aljohhini reegel. 28. EURÜTOOPNE- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit.
sisaldus. Fosfor mullas. Põhjustab veekogude kinnikasvamist. Fosfor samuti taimedele väga oluline. Eesti mineraalmuldades on P üldsisaldus 0,04-0,1% ehk 900-3000 kg/ha. 98-99% sellest on primaarsete ja sekundaarsete mineraalide ja org.aine koostises ja ei ole taimedele omastataval kujul. Mineralisatsioonil vabaneb aastas keskmiselt 5-7 kg P/ha. Fosforiringe üldine skeem on oluliselt lihtsam kui lämmastikul, kuna fosforil, kaaliumil jt.on seos atmosfääriga oluliselt väiksem, nõrgem. Kaalium mullas. Kaaliumi üldsisaldus on tavaliselt 0,8 2,8%. Kaalium plusslaenguga. Sellest ainult ca 1% on mullas omastataval kujul. Kuna kaaliumi ioon on plusslaenguga, siis pole ohtu, et mulla leostumisel kaalium välja uhutakse. Mulla väetistarbe määramine: eesmärk see, et saaksime saaki suurendada ja et kvaliteeti parandada. Väetamine ei saa toimuda kvaliteedi arvelt tahatakse siiski, et toit oleks kvaliteet.
Taimede poolt kergesti Taimede poolt raskesti omastatavad omastatav ühendid Joonis 3 Fosfori transformatsioon mullas Intensiivsel fosfori kasutamisel mullalahuse fosfor oluliselt ei muutu, kuna neeldunud fosfor liigub tagasi lahustunud olekusse. Selletõttu et fosfor neeldub keemiliselt saame fosfor väetisi anda 2 – 3 aasta varuna. 3. Kaalium (K) Kaaliumil on taimes mitmed füsioloogilised funktsioonid: a. suurendab rakumembraani läbilaskvust teistele elementidele b. aktiviseerib protoplasma sünteetilisi protsesse c. soodustab sahhariidide sünteesi d. soodustab vee tungimist juurtesse samal ajal vähendades transpiratsiooni e. mõjutab valkude ainevahetust f. magneesiumi puudusel tekkib kaaliumi luksustarbimine (antagonist) g. aktiviseerib fermentide tegevust
->vitamiinid A, C ja E toimivad antioksüdantidena, aidates kontrolli all hoida nn vabade radikaalide kahjustavat mõju organismi struktuuridele. Kehalisel tööl vabade radikaalide produktsioon eelkõige kontraheeruvate lihaserakkude mitokondrites suureneb ja nende hulga kontrollimatu kasv seaks ohtu organismi normaalse talitluse. 7.Kirjeldage lühidalt peamisi seoseid, mille kaudu erinevad mineraalained võivad mõjutada inimese kehalist töövõimet ja treeningu efektiivsust. ->naatriumil, kaaliumil, kaltsiumil ja magneesiumil on keskne roll lihaste kontraktsioonivõime tagamisel, samuti närvisüsteemi talitluses. ->raud, vask, mangaan ja koobalt on vajalikud normaalseks vereloomeks ning hapniku- transpordi toimimiseks organismis. ->Tsink, vask ja magneesium kuuluvad väga paljude ensüümide koostisse, mõjutades kogu ainevahetuse toimimist nii puhke- seisundis kui ka kehalisel tööl. 8.Inimese tavapärane ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2–2,5 l
defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X1, ...Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju Endla Reintam, 2008/2009 22 koefitsiendid. Näit. lämmastiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha), fosforil 0,6 (1 ts P2O5/ha), kaaliumil 0,4 (1 ts K2O/ha, sademetel 0,003 (1 mm sademeid). M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Faktorite koosmõju kohta on eraldi seaduspärasuse koostanud ka Baule. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikefektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Sama teema juurde kuuluvad ka Walteri ja Aljohhini reeglid. Walteri reegel e
annaabi.ee 
