Osalesid poisid ja mehed. Maskeerisid end. Käisid perest Osalesid tüdrukud ja perre. naised. Käisid perest Soovisid pereõnne, tantsisid ja perre. Soovisid laulsid. karja-,viljaõnne. Mardipäeval söödi seapead koos Laulsid,tantsisid. keedetud kaalikate ja kartulitega. Kadripäeval söödi kana. ISADEPÄEV Lapsed meisterdavad kaarte ja kingitusi http://www.folklore.ee/Berta/mardikadrilaulud-mulgi.php http://www.folklore.ee/Berta/mardikadrilaulud-laane.php KÜSIMUSED 1. MIS TÄHTPÄEVAD ON NOVEMBRIS? 2. KES KÄIVAD RINGI MARDIPÄEVAL? 3. KES KÄIVAD RINGI KADRIPÄEVAL? 4. MIDA TEEVAD MARDISANDID? 5. MIDA TEEVAD KADRISANDID?
mart tuli viljaõnne pärast! Mardisandid olid oodatud külalised. Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi. Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid, kas perel on kõik sügistööd tehtud. Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette. Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita. Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi. Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine. "Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne." Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad
katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja
Talvisteks meelisroogadeks olid ahjus hautatud soolaliha või seajalad ja ka hautatud hapukapsas. Peenemaks salatiks peeti kõrvitsat, tavaline oli hapukurk ja peedisalat. Erinevalt tänapäevast oli maarahval komme sageli jagada oma valmistatud toitu naabritega. Teise perre viidi veidi head- paremat nagu pühadesaia, peenleiba, aga ka moosikeedist. Suuremad söögid tehti talguteks, milleks olid kartulivõtt ja sõnnikuvedu. Siis kuulusid toidulauale sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk. Selle valmistamisel pandi juuretis eelnevalt hapnema, paari päeva pärast keedeti suures katlas valmis. Toit kees oma 3-4 tundi. Oli maitsev magus- hapu pudrutaoline toit, söödi rõõsa piimaga. Talgute aegu tehti "sooja õlut". Õlu lahjendati veega, lisati saia- ja leivatükikesi, suhkrut, kuivatatud õuna. Lõpuks klopiti juurde muna, lisati piima. Söödi lusikaga, sest oli selline paksem toit. Omapäraseks
ahjus pruuniks ja jahvatada kohviveskis. Jahvatatud kohvile valada keev vesi ja piim. Kuumutada keemiseni ja lasta seista. Juua kuumalt suhkruga. [] 19 TALURAHVA TOITLUSE UUENEMINE Talupõldudel hakati kasvatama kartulit, mis sai leiva kõrval eestlaste tähtsaimaks ja armastatumaks toiduaineks. Kartul tõrjus talupoja toidulaualt naerid ja läätsed, ning vähenes ka kaalikate, ubade ja herneste tarvitamine. Argipäevaseks roaks sai keedukartul nisujahukastmega. Kartulist keedeti ka putru, koos odratangu või jahuga. Kartulit lisati ka suppidesse. Suppide uuenemisega hakkas saksapärane nimetus supp vähendama vana sõna leem tarvitamist. [] Talumajadesse hakati ehitama pliite, mis võimaldas kiiresti valmistada ka väiksemaid toiduportsione ja ka praadida. Üldiseks sai liha praadimine ja pannkookide tegemine. Pannkoogid tõrjusid menüüst paistekakud. []
Siurulastele heideti ette nende pühapäevameeleolu, kui kõik mõtlesid sellele, kuidas kujuneb eestimaa saatus. Siurulased olid väga populaarsed seetõttu oli nendega seotud ka palju värvikaid lugusid. Tartu lokaalis ,,Kommerts" esines üks kupleelaulja, kes sepitses Siuru kohta pilkelaule. Visnapuu ja Gailit olid ägedamad tüübid, saatsid peremehe kaudu Larssonile hoiatuse, et too oma lauludes ,,siurulasi" ei pilkaks. Visnapuu ütles, et kui Larsson õppust ei võtnud. Küpsete kaalikate ja tooreste mädamunadega esiritta istuma sättisid end Visnapuu ja Gailit ja kui Larsson hakkas esitama, viskasid nad varustusega. Siuru lagunemine: Siuru kirjastus müüs oma õiguse edasi kirjastusele Odamees. Tahtsid pühenduda kirjutamisele mitte kirjastamisele. Neil oli Odamehega kokkulepe, et kui tahavad midagi ilmutada, saavad seda teha. Kaks leeri Gailit ja Visnapuu ühelt poolt Under ja Atson teiselt poolt ei saanud enam läbi hästi
Valmistatakse ka kartulivorme, mille puhul ahjuplaadile asetatud kartulid valatakse üle rõõsa koore või puljongiga. -------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage köögiviljade keetmise viise. 2. Miks säilitatakse keedetud kartuleid külmas vees? 3. Kirjeldage kartulite keetmist. 4. Kirjeldage toorete ja keedetud kartulite praadimist pannil. 5. Kirjeldage hautatud porgandite, kaalikate valmistamist. 6. Nimetage köögiviljatoitudele sobivaid maitseaineid, ürte. 7. Kuidas muutub köögiviljade ja kartulite toiteväärtus (mineraalainete/vitamiinide sisaldus) kuumtöötlemisel? 8. Valige praetud hakk-kotletile kartulilisand, köögiviljalisand ja kaste. 183 ÜLESANDED 1. Paaristöö. Täitke tabelit eeskuju alusel.
annaabi.ee 
