3. Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng 4. keeda 30 min. 5. Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse 6. igasse anumasse pane 1 lõngavihk 7. 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks. 8. lasta anumatel tund aega seista 9. panna värvunud lõngad kuivama. Lõnga värvimine kaalikaga Töövahendid: 150g vett 160g riivitud kaalikat 2tl soodat vee pehmendamiseks Peitsimiseks CuSO4+H2O FeSO4+H2O Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada 1,5g villast lõnga Töökäik: 1. Aseta kuum vesi riivitud kaalikale, ning lase päev aega seista. 2. Kurna vesi ning pane kaussi 3. Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng 4. keeda 30 min. 5
· Söödi lambaliha värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha · Tehti kooke · Keedeti tanguputru Mihklipäev · keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega · lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. · Küpsetati karaskit ja tehti õlut Hingedepäev · Tehti õlut · Söödi lihatoite Mardipäev · Söödi haneliha · Seapead kartulite ja kaalikaga · Tehti vorste hoiti varuks köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi Kadripäev · Söödi kanalihatoite · Mulgikapsaid liha ja kartuliga · küpsetati karaskit ja panni- ehk rasvaleiba
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste
mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused :
Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid
veeauru keskkonnas. Kartuleid keedetakse sagedamini temperatuuril +95° -+97°C juures, seda nimetatakse tasasel tulel keetmiseks, kui aga lisada soola tõuseb temperatuur +101°C juurde ning kui tõsta rõhku 1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Tuleb arvestada, et toiduainete keetmise ajad on erinevad. Alati pandakse rohkem keetmist vajavad toiduained ennem keema. Kartul keeb üsnagi vähe aega võrreldes näiteks porgandi ja kaalikaga. Ülekeetmine vähendab kartuli kvaliteeti. Kartuleid võib keeta erinevate võtetega: 1. Vedelikus (vees) 2. Veeaurus 3. Blanseerides Tööstuslikult keedetakse kartuleid blanseerides. See on kartulite lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Nii saadakse poolfabrikaat edasiseks töötlemiseks. Praadimine:
annaabi.ee 
