Nad on kui traditsiooni, mida tuleks järgida. Tänapäeval ei näe viisakust enam nii palju kui vanasti, seda eriti noorte puhul. Tänavatel kohtab noortepunte, kust kostab roppuseid ja lärmi. See ei ole eriti viisakas, sest oma kõnepruuki peaks jälgima. Ebaviisakas on veel reostada ja rikkuda oma ümbrust. Mõni aasta tagasi korrastati minu kodulinnas rannapromenaad. Paar päeva pärast avamist olid kaagid seda juba jõudnud rikkuda. See oli neist väga ebaviisakas ja näitas lugupidamatust inimeste vastu, kes olid selle teinud ning ka linnaelanike suhtes. Austust teiste vastu on tänapäeval vähem kui oli vanasti. Harva kuuleb teietamist vanemate inimeste suhtes isegi koolis osa õpilasi sinatab õpetajaid. See peaks olema elementaarne viisakus, et vanemaid inimesi austatakse ja teietatakse. Teretamine on ka problemaatiline. Seda on meile õpetatud
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
püüeldes selle poole tõestad oma suutelisust. Kuna elame kiire eluviisiga infoühiskonnas, on mobiiltelefonid muutunud igapäevaseks nähtuseks. Ent paraku on asi juba nii kaugele läinud, et "pätsi" mitte-omavat isikut pole enam olemas (õnneks on see veel algstaadiumis). Eriti väljendub see internetikultuuri kaudu, kus on piiramatu sõnavabadus ning võimalus jääda anonüümseks. Samuti on noorte hulgas üha enam hakanud levima arvamus hariduse mõttetusest. Koolis valitsevad kaagid (potensiaalsed paadialused) intellektuaalide üle. Kuid hiljem vahetuvad rollid, kuna tänapäeva arenenud maade ühiskond soosib haritlasi. Seetõttu, pole mõtet koolis veedetavat aega niisama mööda lasta vuhiseda, vaid teha oluline investeering tulevikku hariduse näol. Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju
suutelisust. Kuna elame kiire eluviisiga infoühiskonnas, on mobiiltelefonid muutunud igapäevaseks nähtuseks. Ent paraku on asi juba nii kaugele läinud, et "pätsi" mitte-omavat isikut pole enam olemas (õnneks on see veel algstaadiumis). Eriti väljendub see internetikultuuri kaudu, kus on piiramatu sõnavabadus ning võimalus jääda anonüümseks. Samuti on noorte hulgas üha enam hakanud levima arvamus hariduse mõttetusest. Koolis valitsevad kaagid (potensiaalsed paadialused) intellektuaalide üle. Kuid hiljem vahetuvad rollid, kuna tänapäeva arenenud maade ühiskond soosib haritlasi. Seetõttu, pole mõtet koolis veedetavat aega niisama mööda lasta vuhiseda, vaid teha oluline investeering tulevikku hariduse näol. Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju niivõrd
Algselt oli minu klassis kolmkümmend kaks last. Iga aasta tuli juurde või looks mõni õpilane ära. Esimesel klassis oli mu parim sõber Ergo. Ta elas kooli lähedal. Käisime igapäev peale tunde temajuures tazodega mängimas. Sel ajal sai neid krõpsude seest. Teises klassis ta kahjuks enam Realkoolis ei käinud ning siiani ma pole temast midagi kuulnud. Viiendas klassis sai selgeks, et minu klassis käivad kõige suuremad kaagid. Tulid esimesed puudumised, tihti olid kodused tööd tegemata, saadeti õpetajaid teatud kohta jne. Iga aasta tulid järjest suuremad pätid minu klassi, enamus olid istuma jäänud. Algul ma püüdsin neile pugeda, aga kaheksandas klassis sain ma aru, et sellel ei ole mingit mõtet. Ma käisin nendega edasi läbi aga tunnis püüdsin korralik olla. Minu klass oli üldse kõige sportlikum klass. Võtsime osa kõigist üritustest näiteks korvpall,jalgpall, kergejõustikust
püüeldes selle poole tõestad oma suutelisust. Kuna elame kiire eluviisiga infoühiskonnas, on mobiiltelefonid muutunud igapäevaseks nähtuseks. Ent paraku on asi juba nii kaugele läinud, et "pätsi" mitte-omavat isikut pole enam olemas (õnneks on see veel algstaadiumis). Eriti väljendub see internetikultuuri kaudu, kus on piiramatu sõnavabadus ning võimalus jääda anonüümseks. Samuti on noorte hulgas üha enam hakanud levima arvamus hariduse mõttetusest. Koolis valitsevad kaagid (potensiaalsed paadialused) intellektuaalide üle. Kuid hiljem vahetuvad rollid, kuna tänapäeva arenenud maade ühiskond soosib haritlasi. Seetõttu, pole mõtet koolis veedetavat aega niisama mööda lasta vuhiseda, vaid teha oluline investeering tulevikku hariduse näol. Ja kes nii ei arva, teevad suure karuteene oma elu tõukamisele prügikasti suunas. Eelpool äramärgitud väärtused olid vaid mõned, mida siin ilmas hinnatakse. Ent elu on ju
arvutis istub ja milliseid mänge mängib. Lapsed matkivad tegelaskujusid. Noor mees, kes oli valinud vastusevariandiks „Vähesel määral“, ütles järgmist: „Osad lapsed/noored võivad tõesti šnitti saada erinevatest vägivaldsetest klippidest, kuid usun, et selliseid juhtumeid on vähe.“ Sama ütles noor neiu: „Peaaegu kõik lapsed mängivad 60 sõjamänge, kuid vähestest neist saavad kaagid.“ 19-30-aastane naine süüdistas aga vaemaid, öeldes, et mängud määravad vägivaldsust, kuid selle pärast, et vanematel ei jätku aega laste jaoks. Nii pole lastel midagi muud teha kui arvuti taga istuda ja mängida. Alla 18aasta vanune poiss ütles, et mängude puhul on tegu fantaasiaga, kes meist ei tahaks ennast mängus välja elada. On juhtumeid, kus inimene on võtnud relva ja läinud välja tulistama nagu mängus - kõik nad on vaimselt haigeks tunnistatud
annaabi.ee 
