meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi habe pulsti vanund, avaldab armastust. hambad ussitanud, rinnus piibupigi, süda ometigi hoiab sinu ligi. Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 9 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccddd Ühes reas on umbes 6 silpi Kõlakujund – alliteratsioon PEREKONDLIK Kuni elab ema veel, Isamaa jäetakse maha kestab ikka ema keel. välismaale paremat elu Kellel veel on isa ka, otsides ja varsti unustatakse, kaob emakeel hoitud on ta isa maa. Vara suri isa mul. Mis on ühel isatul? Isatul vaid ema keel. Ema. Kauaks teda veel? Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 8 värsirida Tegu on süliriimiga
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel,
Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik. Kirjandusteose sõnum avaneb tõlgenduslikus e HERMENEUTILISES ringis. ! Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund Lause- keelemärkide jada Lausetähendus- sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus- lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu ehk mõteldu Üteldu ja mõteldu lahknemine ehk ülekantud tähendus on kaudse ja kujundliku kõne allikas. (Päike paistab- päike paistab. Päike paistab- lähme päevitama (vihje)) KÕNEKUJUNDID (troopid) Lihtsaim kõnekujund on EPITEET- kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks).
Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. c. Silbiline värsisüsteem i. Värsside kindel silbiarv ii. Nt haikud, hispaania romanss 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. a. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund b. Algriim i. Täishäälikualgriim ehk assonants ii. Kaashäälikualgriim ehk alliteratsioon iii. Täisalgriim, kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid c. Lõppriim i. Valdavalt kasutatakse täisriime, kus kehtib kooskõla alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimisõna lõpuni ii. Irdriim, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (müts:kets) iii
5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund 1. Algriim 1. Täishäälikualgriim ehk assonants 2. Kaashäälikualgriim ehk alliteratsioon 3. Täisalgriim, kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid 2. Lõppriim 1. Valdavalt kasutatakse täisriime, kus kehtib kooskõla alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimisõna lõpuni 2
b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust. Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla. Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine mets oli helde, laas oli lahke, mets oli helde andmemaie, 10 laas oli lahke lubamaie. · Anafoor. Häälikute kordumine sõna või luulerea alguses. · Epifoor
Kõige selgemalt avaldub kubism luuletuste ülesehituses ja sõnakasutuses, milles domineerivad geomeetrilised kujundid ja terminid. Kubismi on kasutanud näiteks Johannes Barbarus (18901946), luulekogu "Geomeetriline inimene" (1924). kujund konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail (sõna, tegelane, sündmus); markeeritud keelend. Eristatakse kõla-, sõna- ja lausekujundeid. Näiteks: Hea täht on A. / Algus sellega algab. / Ja Au. / Ja Armastus maailma vastu. E. Niit. (kõlakujund, mis põhineb algriimil assonantsil); hingehaav (metafooril põhinev sõnakujund); Lund külma taevas alla poetab. G. Suits. (lausekujund, mis põhineb inversioonil tavapärasest erineval sõnajärjel). kulminatsioon vt süzee. kultuur aineline või märgiline semiootiline (tähendust kandvatest märkidest koosnev) süsteem, mis tagab mingi inimgrupi eksisteerimise kollektiivse isiksusena. Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel,
annaabi.ee 
