katsetama ennast professionaalsel laval, alles omandavad tehnikat, mis on vajalik professionaalseks tegemiseks. Kuigi tehnika ja professionaalsed oskused ei ole veel piisaval tasemel ja need ei saa kaitsta noort muusikut altminekust ja läbipõlemisest. See mis puudutab puhkpillimängijaid on kauakestev kõhusisene hüpertoniia (внутрибрюшное давление). See võib tekkida puhkpilli mängimise ajal, kuna kõhusein on surve all ja tekkib barjäär, mis segab alajäsemete vereringu. See tähendab seda, et puhkpillimängijatel on eelsoodumus varikoosiks. Olukord võib halveneda, kui muusik vähe liigutab ja väga palju seisab. *Lauljate probleemid Tahaks natuke rääkida ka lauljatest, kuna nende olukord erineb instrumentalistide olukorrast. Lauljatel on suur eelsoodumus külmetuseks, hingamisteede haigusteks, kuna nende hääleapparaat on väga tundlik, võrreldes teiste muusikutega
kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega. Pehme ja nõgus lanne on eksterjööri viga, mida tuleb aretustöös pidevalt arvestada. Lande piirkonnast saab head filee- ja rostbeefiliha, mispärast lihaloomadel eelistatakse pikka, laia, sirget ja hästi lihastunud lannet. 2.8 Kõht Kõht on loomal seedeorganeid sisaldav kehaosa, mida piiravad pehme kõhusein ja selgroo rinna-nimmelülid, osalt ka puusaluud. Kõhtu hinnatakse kuju ja suuruse järgi. Lihaloomadel on enamasti tünjas kõht, piimalehmadel heina- ja rippkõht, kiirushobustel kägi- ehk hurdakõht. 2.9 Laudjas Laudjas on loomadel tähtis kehaosa, sest sellega on seotud sugu- ja piimaorganid ning mahukad lihased. Laudjat hinnatakse laiuse, pikkuse ja sirguse järgi. Piima- ja lihaveistel eelistatakse pikka, sirget, ruutjat, tasast laudjat, mis on hästi lihastunud
käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele! Pärasoole eripärad: Pärasoole lõpposa on anaalkanal, mis lõpeb pärakuga (anus). Anaalkanalis on anaalsambad (kaetud pärisnahaga!), nende vahel sinusoidid (kaetud soole limaskestaga), submukoosas palju veenipõimikuid – laiendid! Päraku ümber sulgurlihas Kõhuõõs (cavitas abdominalis): Kõhuõõnt piiravad ülalt vahelihas, eest ja külgedelt kõhusein, tagant lülisammas ja sellele kinnituvad lihased; allpool läheb kõhuõõs üle vaagnaõõneks. Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e. peritoneaalõõs (cavitas peritonealis) – nii seinad kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e
Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nim. rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinand e. mediastiinum. Rinnakelmepõletikku nim. pleuriidiks. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist ruumikam. Kõhuõõs on vaagnaõõnega otseses ühenduses, nende piiri märgib terminaaljoon. Kõhusein nagu ka rinnasein koosneb mitmest kihist, neist sisemine on ristfastsia. Ainult fastsiatest ja lihastest mood. Kõhu külgseina tagumist osa nim. niudeks. Välismaalilmaga on kõhuõõs ühenduses ainult emasloomadel emakatõrve kõhuõõnesuudme kaudu. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks, teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja neist väljaspool asuvad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak
Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant 4 osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles, et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna mõõtude järgi saame umbkaudu otsustada väikese vaagna mõõtmete üle. Väike vaagen asetseb vaagna sissekäigu all ja on igast küljest ümbritsetud järeleandmatute luuliste seintega. Ees on vaagna sein madal, selle moodustavad häbemeluud; taga, vastupidi, on väikse vaagna sein kõrge, selle moodustavad rist- ja õndraluu. Väikese
Objektiivne leid: - Vaatlus: Kõht ettevõlvunud, kõhuseina liikumine, armid, sümmeetrilisus, songad. - Auskultatsioon: Algselt peristaltika elavneb, hiljem kaob, strangulatsiooni puhul sooles vaikus. Loksumisfenomeen sool täitunud vedelikuga. - Perkussioon: Gaas ja soolelingude laienemine annab tümpaania, kõvad massid tumestuse. - Palpatsioon: Hellus palpeerimisel, kõhusein võib olla pinges, võivad olla palpeeritavad tuumorid, songad, laienenud soolelingud. - Rektaalne uuring: Veri viitab isheemiale või aktiivsele verejooksule, rooja puudumine pärakus viitab proksimaalsele iileusele. Palpeeritav mass võõrkeha, tuumor? Kliinilised uuringud: - Vereproovid: oksendamine metaboolne alkaloos, hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia.
annaabi.ee 
