Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2
- Tõmbemähis - Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. - Tagastusvedru on tagastatud tõmberelee algasendisse haasrattad hambumisses ei ole . Käiviti seisab ja mootor töötab. Käivitussüsteemi pingelangud: - Plusspoole pingelangud : mõõtmisel peab käiviti töötama. Kui süütelukk on OFF asendis , siis vool ei kulge ja pingelangu ei teki. Tuled : -
Torujahutid võivad olla kuni 8 X merevee läbivooluga. Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter ● merevee termomeeter jahutist väljuval torul ● silindrikaanel olev magevee termomeeter SPM JUHTIMISSÜSTEEM SPM käivitussüsteem Käivitussüsteemi ükesandeks on mootori käivitamise ajal anda mootorile selline pöörlemiskiirus, mis tagaks küttesegu isesüttimise silindris. Seega: ● kolvi liikumiskiirus peab olema Cm =0,5 – 1, 0 m/s ● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus
Mida kõrgem on kompressioon seda raskem on vedu seda kõrgem on voolutugevus. Käivitusvoolu erinemine lubatust viitab alltoodud riketele. a. Vool on liiga väike: Harjad kulunud või halb ühendus. b. Pingelang ühendusjuhtmetes (kehva kontakt) c. Käivitis liiga suur takistus. c. Kui liiga suur vool on siis on lühis käivitis ci. Mootori töö on liiga jäik. Märkus: Käivitusvoolu mõõtmisel peab pinge olema üle 9,6 V. 2. Käivitussüsteemi pingelang Selle mõõtmisega kontrollime juhtmete ja pistikute seisukorda. See on halvad ühendused ja liiga peenikesed juhtmed. Pingelangu mõõtmisel peab vooluring ühendatud olema. See tähendab tarbijad peavad olema sisselülitatud. Käiviti + poolel pingelangu mõõtmine Käivitamisel olukorras kus süüde on sees kuid käiviti ei ole sisselülitatud. Voltmeeter näitab pinget aga käiviti ei ole sisselülitatud, miks? Selles asendis mõõdame aku pinget.
energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e)
tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud
7) Klapp A) Vee sisse B) Jahutisse C) Jahutisse mööda Jahutid HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil. LT- Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW x 2 HT- Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW Toru läbimõõt: 10 mm 43 2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks
Tegemist on horisontaalse üheastmelise tsentrifugaalpumbaga. Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet. Süsteemis on kaks suruõhuballooni, mis on paigutatud kompressorite alla pikali. Iga kahe aasta tagant tuleb balloon lahti võtta ja teha visuaalne ülevaatus. Iga viie aasta tagant tuleb teha hüdrauliline katsetus.
Tehase poolt soovitatud pikaajaline tegelik lubatud võimsus Ne.teg.= tuleb erilist tähelepanu pöörata raskekütuse süsteemi hooldust ja mootori tööks korralikku ettevalmistust. 91% pööretel nteg. = 97,5% on punktis A ; Sellele võimsusele on ettevalmistamisele tööks. Tuleb kontrollida taset ja setteid Sagedasemad käivitussüsteemi vead on peakäivitusklapi, silindrite tehases reguleeritud mootori põhiparameetrid, valitud optimaalsed küttemahuteis ja filtrites; sisse lülitada kulutankide eelsoojendus. käivitusklappide ja õhujagaja siibrite kinnikiilumised . gaasijaotusfaasid, kütuse sissepritsenurk, turbokompressor jne. Tõsta kütte temperatuur ettenähtud temperatuurini , mis oleneb kütte Kinnikiilumise põhjustajaks on tavaliselt sinna sattunud vesi või
annaabi.ee 
