Päkapikk Josie Põhjapõder Rudolf Päkapikk Anna Päkapikk Aadam Kava : Saatejuht Tere daamid ja härrad, mina olen Toomas Juut ja me alustame oma saatega '' Targem kui 5B jõulueri '', oleme otseeetris ja meie külaliseks on täna Lapimaalt pärit Jõuluvana Aadolf. Tere Aadolf ! Aadolf Tere tere ! Saatejuht No millega siis meie külaline tegeleb ? Aadolf No jõluvana olen juu, daaaaaaahh. Saatejuht Aa, oi jah . Aga oled mänguks valmis jõulumees ? Aadolf Muidugi olen. Saatejuht Sul on abivahendiks kaks õlekõrt Päästa või spikerda ja muidugi tuleb sul ka valida pinginaaber . On mängunõuded selged ? Aadolf On. Ma valin Anna. Saatejuht No nii, hästi, Küsimusi mille sa vastad on viis ja viiest erinevast teemast : Eesti keel ja kirjandus, Matemaatika, Loodus õp, Muusika, Inimese õp Saatejuht Mille te esimesena valite ? Aadolf Me valime Eesti keele ja kirjanduse .
Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke ei ma taha piparkooke! Tahan kinki, mis on toekam, sõiduauto mõni moekam
nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- --- sest tema ju need kingid saatis Jõuluvana seisab Kingid kuuse all on reas --- seisab ja seisab piparkoogi lõhn on hea. Taas kord saabub jõulumees ikka veel seisab olge lapsed tasa,tasa seljas kott ja habe ees las ta siis seisab kohe tuleb jõuluvana ta on omamood mees --- --- nänni annab salmi eest Jõuluvana võiksid tulla Jõuluvana tore mees --- meile homme jälle külla habe pikk ja valge ees
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
Raekoja platsil, nii valge,ehtene. Imetleme,silitame, rõõm südameis. Koju kaasa , tema ilu toome , terveks aastaks, tuju loome. Jõuluaeg käes Jõuludel päkapikk väike su akna taga istub, ja kinkidest mõtleb ning suur on isu, sest pannkoogid valmivad, laps seniseid kinke lahti kisub, kuid ei jaksa ikka jõulumeest oodata pisut. Õde ootab lillat lipsu, aga vend hoopis koerakest Pitsu. Ema ootab köögiserviisi, kuid isa soovib komme toonide viisi. Jõulumees siis lõpuks tuleb, kaua on oodatud teda. Ja koti teeb lahti ja kudeb, seal konnake väikene juba. Jõuluõhtu Juba ammu toodi tuppa kuusk, mõeldi jõuludest, ei miskist muust. Täna juba see päev on käes, juba jälle jõuluvana näeb. Rõõmuga võeti vastu kinke. Saadi raamatuid, saadi sinke. Kuid nüüd on jälle jõulud läbi, vaata! Seal on käbi.
Igal hästi toimival riigil on kujunenud omad ühised väärtused- keel, traditsioonid, ajalugu. Kuid kas me teame, mida need meie jaoks tähendavad? Eestis on kõik need põhiväärtused välja kujunend. Meil on oma keel, mis välismaalaste sõnul on üpriski raske. Meil on omad traditsioonid, mida me peame väga tähtsateks. Me värvime igal munadepühadel mune, suvel teeme suure jaanilõkke ning talvel külastab meie häid lapsi jõulumees. Kuid tavaline eestlane ei mõtle selle üle, kuidas ja miks me seda teeme. Ideaalses riigis käiksid rahva tahtmine poliitikute otsustega kooskõlas, kuid paraku ei ole see nii. Eesti poliitika peamiseks suunaks on teha kõike nii, nagu on teistel suurtel ja parematel riikidel. Kuid kahjuks see ei kattu `'väikese'' eestlase soovidega. Meil kõigil on võimalus anda oma panus oma riigi poliitilisse ellu, valides sinna etteotsa meile sobivad inimesed
Saingi selle mis tahtsin, teist pakki ei teinud veel lahti Saadan Sulle suure musi mitte väikse põseka Saadan jõulu kallistusi teele helge mõttega... Loodan, et me suurest kiirest vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka, aga ainult emaga. Jõulumeest on saatnud edu, tema põdral nelivedu. Saani peal on nahkne tool, ABS ja rallirool. Jänkul polnud jõulupuud jänku palus: väike kuusk kasva mulle jõulupuuks. Ruttu, ruttu kasvas kuusk jänku saigi jõulupuu. Jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemele pai kui on valus ütle ai! Olen mina päkapikk, umbes meetri jagu pikk.
pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse
F.Puls, mida samuti turustab Viru Õlu.2000. aastal oli ASi Viru Õlu turuosa 7%, 2003. aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment Algselt toodeti Viru õlletehases vaid Ziguli õlut, hiljem lisandusid Ziguli eripruul, Riia, Moskva ja Kuldne oder. 1990. aasta juulis alustati esimese tumeda õllega Viru. 1991. aasta kevadel hakati tootma heledat õlut Toolse, 1992. aasta jõuludeks tumedat õlut Jõulumees. 1993 jõudis tootmisse tume Palmse õlu. 1994 lisandusid tootevalikusse hele Vihula õlu ning tumedad hooajaõlled Lihavõtte ja Jaanik, 1996 Mihkli õlu. 1995. aastal alustati karastusjookide tootmist. Esimesed margid olid Orange, Original taste Cola ja Aqua vesi. 1997. aasta veebruaris saadi Harboes Bryggerilt kange heleda õlle Bear Beer (7,5%) litsents. Hiljem hakati tootma Bear Beeri kuni 10% alkoholisisaldusega. 2001 võeti kasutusele kaubamärk Frederik
Hollandi kolonistid viisid 17. sajandil traditsiooni endaga New Amsterdami (tänane New York). Seal adapteeris ingliskeelse enamus Sinterklaasi nime Santa Clausiks. Sealt alustas Santa Claus meedia vahendusel eriti 20. sajandil üleilmset levikut. Inglismaal ja mujal ingliskeelsetes maades on ta nimi tänaseks lühenenud lihtsalt Santaks. Üldiselt umbes 17.-18. sajandil hakkasid arenema ka kohalike kingitoojate kujud, nagu prantsuse Père Noël, inglise Father Christmas, saksa Weihnachtsmann (jõulumees), venelaste Ded Moroz (külmataat). Eestlastel varieerus nimekuju pikka aega (jõulumees, jõulutaat jm), enne kui põlistus jõuluvana nimetus ja legend Lapimaalt põhjapõtradega saabumisest. Vanematel piltidel pole eesti jõuluvana sugugi punase mantliga, vaid kasuka ja viltidega. Suur hallikas kott üle õla, rühib ta läbi hangede. Ka müts on tihti hoopis naljakas toru. Reaalses elus oli jõuluvanal lisaks kasukale tihti
Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19.saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) Ruum on struktureeritud Sakraalne + profaanne kosmos & kaos – kord (ilma kord) ja sassis olek Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi
Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19. saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) · Ruum on struktureeritud Sakraalne + profaanne kosmos & kaos kord (ilma kord) ja sassis olek · Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega · Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi
annaabi.ee 
