Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe,
b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse. Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe Segatüüpi: lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga Agregaatolek sõltub peamiselt õhutemperatuurist ning niiskusest. Langemise järgi: Laussademed: - täispilvisuse korral (Ns, St, As) - Sadu kestab pikalt (nt mitu ööpäeva) - Saju intensiivsus mõõdukas või nõrk ning muutub vähe - Sajab suurel territooriumil - Lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts Hoogsademed: - Meie laiustel Cb Kestab lühikest aega
- Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url?
võivad minimaalselt võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Ülijahutatud vee struktuur on juba sarnane jäästruktuurile, ülijahutatud vee tihedus ligineb jää tihedusse, aga siiski ülijahutatud vee juhuslik struktuur ei oma mingit seost regulaarse, tugeva, õige jäästruktuuriga. Ta on mitte regulaarne ja laguneb kergesti, sellepärast ülijahutatud vesi jääb vedelaks. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäävihm. Ta võib tekkida kindla ilmastiku tingimustes, kui maapinna lähedal asub väikse miinus kraadiga õhukiht, temast kõrgemal pluss kraadiga õhukiht ja veel kõrgemal vihma pilv miinus kraadiga. Sellest pilvest sajab lumi, mis on tekkinud miinus kraadides (-10, -20°). Sooja kihti läbides lumi sulab ja sattub maalähedasse külma kihti, kus veetilgad jahtuvad ümbritseva õhu temperatuurini ja jõuavad maapinnale ülijahutatud veena.
63 Pidev mõõdukas vihm 64 Vahelduv tugev vihm 65 Pidev tugev vihm 66 Nõrk vihm, mis tekitab jäidet 67 Mõõdukas või tugev jäidet tekitav vihm 68 Nõrk vihm või uduvihm koos lumega 69 Mõõdukas või tugev vihm koos lumega 70 Vahelduv nõrk lumesadu 71 Pidev nõrk lumesadu 72 Vahelduv mõõdukas lumesadu 73 Pidev mõõdukas lumesadu 74 Vahelduv tugev lumesadu 75 Pidev tugev lumesadu 76 Jäänõelad 77 Teralumi 78 Üksikud lumehelbed 79 Jäävihm 80 Hoovihm, nõrk 81 Mõõdukas või tugev hoovihm 82 Äge hoovihm 83 Nõrk hoovihm koos lumega e. nõrk märg hooglumi 84 Mõõdukas või tugev märg hooglumi 85 Nõrk hooglumi 86 Mõõdukas või tugev hooglumi 87 Nõrk jääkruubi või lumekruubi hoogsadu 88 Mõõdukas või tugev jää- või lumekruubi hoogsadu 89 Nõrk rahe 90 Tugev rahe
alaneb, veeaur kondenseerub, ja tekib pilvede ala laiusega 100200 km. Oklusioonifrontidel võivad kihtsajupilved esineda nõrgemal kujul. Kihtsajupilvedega, nagu mõnede teiste pilveliikidega, võivad sageli kaasneda räbalpilved. Nagu pilvede nime järgi võib arvata, sajab kihtsajupilvedest kas vihma, lörtsi või lund. Hilissügisel, talvel või varakevadel võib esineda veel üks omapärane sademete liik jäävihm. Tavaliselt on see pikaajaline (mõnest tunnist kahe-kolme ööpäevani) laussadu, mille intensiivsus varieerub suuresti. Kõige tavalisem sademete hulk on 515 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga. 6 Kiudpilved
ebaühtlaselt.2)erinevatel osadel võib olla järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lu suur aktiivsus juures vaadeldaval gaasil puudub erinev erisoojus ja soojusjuhtivus. mi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi kondensatsiooniprotsessis algab soojusvahetus ümbrusega (taimkattetaa põldheinamaajärv sademeteks(lumelörts,rahe koos isegi 100% suhtelise niiskuse Temperatuuri kuiv ja märgadiabaatiline mets)
Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest aega ja hõlmavad väikest maa ala. Mis on aga sademehulk
9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind
suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed. Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel väikesei allajahtunud veepiisakesi. 33) Sademete liigitamine. AGREGAATOLEKU JÄRGI: *Vedelad (vihm ja uduvihm) *Tahked (lumi, lumekruubid, terlumi, jääkruubid, jäävihm ja rahe) *Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga ja jäävihm koos vihmaga) LANGEMISE ISELOOMU JÄRGI: *Laussademed (langevad enamasti täispilvituse korral, kestab tavaliselt pikemat aega isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on enamasti aga mõõdukas või nõrk ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega
toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike
Mõlemal juhul eeldatakse adiabaatilistprotsessi st, et õhuosake ei vaheta ümbitsevaõhuga soojust st tõusev õhuosake jahtub adiabaatiliselt ja laskuvõhuosake soojeneb adiabaatiliselt. Kuni õhuosakeses on niiskus küllastumata onadiabaatilise soojenemise/jahtumise kiirus jääv. _a= 9.8°C/1 km kuivadiabaatiline gradient 7.Sademed. Veeauru tihenemine veepiiskadeks ja sademete kujunemine toimub väga erinevates oludes. Jäävihm koosneb väikestest läbipaistvast kõvast jääst terakestest, mis kõvale pinnasele langemisel hüplevad. Terad tekivad vihmapiiskadest, kui need maapinna läheduses läbivad külma õhukihi. Jääkruubid, lumekruubid, teralumi. Vihmasaju esinemiseks peab vihmapiisale mõjuv raskusjõud ületama tõusa õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda.
Kõige sagedasem on lörts. Sademeid jaotatakse peale selle ka langemise iseloomu järgi, siin on jaotus selline: · Laussademed - kestus mõnest tunnist kuni mõne ööpäevani, saju intensiivsus on väike ja see muutub vähe, ühtlane intensiivsus, haarab enda alla suure territooriumi kuni 10 000 km2 , laussadu annavad kihtsajupilved (Ns), kihtpilved (St) ja kõrgkihtpilved (As). Liikidest on vihm, uduvihm ja lumi. Laussajuks võivad olla ka teralumi, jäävihm ja lörts. Laussademete lõppu ennustab sajuintensiivsuse kasv. · Hoogsademed mõnest minutist mõne tunnini kestavad. Saju intensiivsus on muutlik. Mida suurem on saju intensiivsus, seda lühem on selle kestus. Hoogsademega kaasnevad sageli äike ja tuulepuhangud. Neid annavad rünksajupilved (Cb). · Massisisesed (ühtlane õhumass ja selle sees toimuvad sademed) ja frondisademed (kaks erinevate omadustega õhumassi kokku puutuvad ja seal tekivad sademed).
kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased,
Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide
annaabi.ee 
