Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi
33) Corral koppel 34) Odor lõhn 35) Rifle vintpüss 36) To sling/slung - rippu viskama 37) Bugle jahisarv, signaalpasun 38) Hoof kabi, sõrg 39) Freight vedu, laadung 40) Treacherous reetlik, ebausaldav, ohtlik 41) Boulder kaljurahn 42) Orchard viljapuuaed 43) Detour ringsõit, ümbersõit 44) Nocturnal öine 45) Sentinel vahimees 46) Obscure selgusetu 47) Chieftain sugukonnapealik 48) Exultant juubeldav 49) Vessel - nõu, anum, alus 50) Ravine jäärak, kuristik, org 51) Seer ennustaja, prohvet 52) Twig oks 53) Dungeon vangikoobas 54) Falcon pistrik 55) Kerchief pearätt 56) To flee põgenema 57) Grove salu 58) Echoing kaikuv 59) Steed ratsu 60) To embrace embama 61) Chariot tõld, sõjavanker 62) Beetle - mardikas 63) Sacristy käärkamber
see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.
Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning
Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel) Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e. oraag -järsuveeruline suhteliselt sügav ja lühike uhtorg, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel Sängorg -põhja erosiooni ülekaal Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted
voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja
kivisuse aste II² kivisus haritaval maal III kivisus looduslikul maal Muud tingmärgid Järsak suhtelise kõrgusega üle 2m Järsak suhtelise kõrgusega 1-2m Tarnalomp Allikas Kurisu Songermaa Jäärak Soovitav mullaandmestiku paigutus mullakontuuris: III L LkI 25-30 või 21+22 10-15 v°2sl 70 ls2 liiv 200
murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki. Mullad on raua ja alumiiniumoksiidedega rikastatud. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Neid muldi nimetatakse ferraliitmuldadeks(puna või kollamullad). Muldade erosioon uhtorud, must tuisk. Jäärak ehk uhtorg on negatiivne pinnavorm , mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on
jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul. Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Fluviaalsed pinnavormid, maapinnal pidevalt või ajuti voolava vee toimel kujunenud pinnavormid ( jõeorg, jäärak, vadi, uhtkuhik jpt); kitsamas tähenduses jõelised pinnavormid. Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20. Kosmogeensed pinnavormid: Meteoriidi langemine. Kraatrid (Kaali, Ilumetsa) on tekkinud meteooride kokkupõrkel Maaga. 21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar - mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun - looduslik veekogu, mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud.
vooluhulk (Q) – vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s) äravool – veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) äravoolu moodul – ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) hüdrograaf – vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver baasäravool – äravool jões, mil pikka aega ei saja erosioon e. vihmauure e. jäärak e. uurak (ovraag) – vee kulutav tegevus Jõgede pikiprofiil: 1. ülemjooks (sälkorg) – org: kitsas, sügav; lang: suur; vooluhulk: väike; voolukiirus: kiire; oru põhi: kivine (kruus, liiv), vesi külm ja hapnikurikas põhjaerosioon – kulutamine sügavamale küljeerosioon – oru laiendamine meandreerumine, meander – looklemine meander – jõe looge
annaabi.ee 
