segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad. 3)Üle 50cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim ei valmistata maapinda ette.
veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask.
kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse. Freesturba tootmise lõpetamisel jäävad soodesse suhteliselt tasased väljad, tükkturba tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on Eestis 15 -18 000 ha jääksoid + turbaväljad, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimekasv ja turba akumulatsioon on peatunud, C sidumine on asendunud emissiooniga Maavarade registri andmeil on Eesti soodes ca 9500 ha mahajäetud turbatootmisalasid. Sellest
talletunud toiteelementide tõttu kindlustavad ka puid teatava piirini toitainetega, tuleb tulemusi küllalt ootuspäraseks lugeda. Kas kuivendamisega saavutatav tootlikkuse tõus on kulutuste katmiseks piisav, peavad näitama ökonoomilised arvutused. Kuivendamist ulatuses, mis on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks, tuleb otstarbekaks pidada. 9) JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka.
suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED. Tulemused sõltuvad soo tüübist. Mida kõrgem turba potensiaalne viljakus, seda suurem kuivendamise tagajärjel saadav toodang.Lodu kkt võib tootlikkust vähendada. Noored puistud reageerivad enam kui vanad. Tootlikkusele aitavad peale kuivendust kaasa ka parem majandamine. JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE.Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka
katlamajades ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamades, kuid leidub mitmeid koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside isetaastumine on liiga aeglane ning nende taastamine on aeganõudev ja kulukas. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleks vältida ning pigem eelistada turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladelt (Looduskaitse arengukava aastani 2020, 2012). Kaitstavate soode tegevuskava järgi otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal Eestis ei ole, kuid on ohutegureid, millel on suur negatiivne mõju sookoosluste seisundile.
Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8 -esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht-
kahekordistada kütteturba kasutamist. Selle programmi täitmiseks on tarvis kasutusele võtta uusi soid. Praegusel hetkel on Eestis 4198 ha jääksoid (alad kus turbatootmine on lõpetatud), sellest 300 ha on tootmispindadest välja läinud viimase 5 aasta jooksul. Arvestades turbatootmise kavandatavat suurendamist võib eeldada, et lähema 10-15 aasta jooksul tekib küllaltki palju uusi jääksoid. Siit tulenebki probleem mida teha jääksoodega. Üldlevinud moodused muuta jääksood metsa- või karjamaadeks on mõttekas maade kasutamise seisukohalt. Kuid soode, kui tähtsa ökosüsteemi koostisosa, säilitamise seisukohalt pole eelpooltoodud lahendused just kõige paremad. Looduse seisukohalt oleks parim variant nende alade taassoostamine. Hollandis on selle probleemiga tegeldud aastaid. 38. Veekoguks rekultiveerimisega kaasnevad positiivsed küljed on: 1. Taastub teataval määral tootmisele eelnenud looduslik olukord: toimub soostumine ja veekogu kinnikasvamine 2
annaabi.ee 
