Klassikalised salatid Koostas: Siim Jürgenstein Ceasari salat Esimesena oli Caesari salat 1946 Los Angeles restorani menüüs Nimi tuleneb selle looja nimest, Caesar Cardini, kes esimesena valmistas 1924. aastal salati oma Caesari palee Restoranis Tijuana, Mehhikos. Guinnessi rekord suurim Caesari salat kaalus 3287 kg ja 60 meetrit pikk. Nizza salat Päritolu Prantsusmaa, nimi tuleneb linna nimest Nice Põhilised toorained: salat, tomat, rohelised ja mustad oad, tuunikala, ansoovis, muna, küüslauk, kaparid. Värskendav kuid samas täidab ka kõhtu tänu tuunikalale ja munale Waldorfi salat Salati autoriks peetakse maailma kalleima hotelli ülemkelnerit Oscar Tschirky't, kes mõtles selle koostise välja üheks 1896. aastal korraldatud heategevusballiks Põhitoorained on seller, õun ja pähkel Mozzarella salat Enamasti serveeritud tomati ja basilikuga. Nimi tuleneb juustusordi nimest Pärineb Itaaliast
külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6. Vene juust; 7. Delikatessjuust; 8. Lahe juust; 9. Mozzarella; 10. Ahja toorjuust. Juust on valmistatud piimast, kooritud, piimast, koorest, petist või nende segust. Juustu valmistatakse: 1. lehmapiimast; 2. lambapiimast; 3. kitsepiimast. Juustu valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega, maitse, lõhna ja augustusega. Juustud sisaldavad: 1
,,juustude kuningaks" või "kuningate juustuks". Brie juust on läbi ajaloo kõrges hinnas olnud, seda on kiitnud nii kroonitud pead kui ka lihtsamat sorti inimesed. Samas võib öelda, et see juustusort on oma kuulsuse võlgu ühele mehele. 1814.aasta Viini kongressil tõstatus küsimus, millisel maal valmistatakse kõige paremat ja peenemat juustu. Prantslane Talleyrand soovitas teha võistluse eri riikide juustusortide vahel ning Brie de Meaux võitis selle mäekõrguselt. Juustusordi nimi on alates 1980.aasta augustist AOC (Appellation d'Origine Contrôlée) staatusega ehk patenteeritud. See päris ehtne originaaljuust pärineb Pariisi läänepoolsest lähiümbrusest, provintsidest Seine-et-Marne ja Ile-de-France, ning on valmistatud pastöriseerimata lehmapiimast. Selleks, et valmiks üks Brie de Meaux juust, on tarvis koguni 25 liitrit piima. Juustu valmistamine toimub vastavalt vanadele traditsioonidele käsitsi ja spetsiaalses
Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse Määrdejuustud on lisanditega nt Sõpruse, Pere juust, Merevaik Sulatatud plastilised juustud tehakse kohupiimast, pehme Creme-Bonjour, Bellette kasutatakse toorjuustu asemel. Toorjuustu säilitamise aeg on 20-40 päeva (kui ei ole säilitusaineid), võidejuustud aga 10 päeva. Serveerimine Paljudes Euroopa maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi, serveeritakse enne magustoitu alati juustu. Juustu pakutakse juustualuselt või vaagnalt, millel on alati spetsiaalne juustunuga. Juustu sobib pakkuda ka puust aluselt või isegi suuremalt lõikelaualt. Korraga pakutakse vähemalt kolme sorti juustu: tavaliselt kahte kergemat ja ühte pikantsemat. Kui ühelt aluselt pakutakse korraga kõva ja pehmet juustu, asetatakse alusele kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning juustu pakutakse vaid üks kord.
Suitsujuust on lisatud kohupiima, võid, vorstikujuline, valmis juust kergelt suitsutatakse Määrdejuustud on lisanditega nt Sõpruse, Pere juust, Merevaik Sulatatud plastilised juustud tehakse kohupiimast, pehme Creme-Bonjour, Bellette kasutatakse toorjuustu asemel. Toorjuustu säilitamise aeg on 20-40 päeva (kui ei ole säilitusaineid), võidejuustud aga 10 päeva. Serveerimine Paljudes Euroopa maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi, serveeritakse enne magustoitu alati juustu. Juustu pakutakse juustualuselt või vaagnalt, millel on alati spetsiaalne juustunuga. Juustu sobib pakkuda ka puust aluselt või isegi suuremalt lõikelaualt. Korraga pakutakse vähemalt kolme sorti juustu: tavaliselt kahte kergemat ja ühte pikantsemat. Kui ühelt aluselt pakutakse korraga kõva ja pehmet juustu, asetatakse alusele kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning juustu pakutakse vaid üks kord.
rangete traditsiooniliste meetodite abil). Pärineb 15. sajandist, mil Roquefort'i juustu reguleeris parlament (ka praegu võib Roqufort' märgist kasutada vaid juustul, mis on pärit lehmade piimast umbes 100 miili läbimõõduga maa-alal ning mille hallitusprotsess on toimunud kindlates koobastes, kus ainult vastav bakter elab). Laiemalt hakkas AOC levima 20ndal sajandil, esimese AOC tunnistuse saigi Roquefort'i juust, vastav juurutati 1950ndatel kuni 1970ndatel aastatel. Praeguseks üle 40 juustusordi, väga palju veinisorte (kõige väiksem maa-ala on 4 hektarit!), ka kodulinnud jne. Prantslastelt võtsid idee üle itaallased (Denominazione di Origine Controllata), edasi ka teised Euroopa maad. (Nt 2005 Euroopa Komisjoni otsus, et feta juust pole üldnimi, vaid seda tohib kasutada ainult teatud Kreekas toodetud juustude kohta). Veinide puhul kasutab sama süsteemi isegi USA. Selline süsteem välistab suurtootmise: tootmise mahud loomu poolest piiratud. Vajab dotatsiooni, kaitset
annaabi.ee 
