Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd
600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti
Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud). Probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatada näiteks jõulupuudeks. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne
Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid, korduvad harvendused, suvised raied, endiste põllumaade metsastamine. Juurepessu tõttu kaotab metsaomanik sageli kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust. Tõrje. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu, kuid tema levikut ja kahjustusi on siiski võimalik metsa otstarbeka majandamise ja muude võtetega piirata. Mida vähem on metsas kände, seda väiksem on juurepessuoht. Kuna juurepessu eosed levivad vaid positiivse temperatuuri korral, tuleb vältida raieid suveperioodil. Aladel, kus esineb kuuse- juurepess, tuleb vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada männi- või kaseenamusega segapuistute kujunemist. Uue võimalusena, kändude nakatumist ja nende kaudu haiguse levikut tõkestada, kasutatakse värskete kändude pealispinna töötlemist erinevate bioregulaatoritega. Tuntuim neist on ROTSTOP, mille toime rajaneb eri seeneliikide
piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks olulisemaid kloon 1 organismi (antud juhul puu) (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne omadusi mida selektsiooni (aretuse) käigus vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, püütakse suurendada. Aretatud (seemlast saadud) paljundamise korral (sõltumata juurepessuoht on väiksem, kuid seemnest kasvatatud metsa tagavara võib paljundamismeetodist) on järglaskonna sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. raieealises puistus olla kuni 1/3 võrra suurem kui genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad tavalisest metsaseemnest (generatiivse) paljundamise korral
Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv,