Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus, et saaks taime samasse potti tagasi istutada, ainult värskesse mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda. Kui taimejuured on vanast potist läbi kasvanud, lõigatakse pott juuri vigastamata katki. · Läbikasvanud ja viltjaks muutunud juurepall harutatakse enne istutamist ettevaatlikult lahti. · Suurte pottide kasutamisel mõelge asukoht hoolikalt läbi hiljem on mullaga täidetud potte raske liigutada · Kui potil puuduvad põhjas augud, puurige (plastik- ja keraamilised potid) või toksige suure naelaga (plekist istutusnõud) need sinna ise. Eriti oluline on vee äravool pottidest, mis asuvad lageda taeva all ja kuhu satub ka vihmavesi.
2) keravorm on ümara võrakujuga istik; 3) leinavorm on allapoole suunatud põhi- ja/või külgokstega istik. (4) Juurestiku järgi eristatakse kolme tüüpi istikuid: 1) paljasjuurne istik on mullapallita istik, mille juurestik on kaitstud transpordipakendiga. Linna avalikel aladel ei kasutata paljasjuurseid puuistikuid; 2) nõuistik ehk konteiner- või potiistik on potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest läbikasvanud juurepall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda; 3) mulla- või juurepalliga istik on koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali. § 5. Üldised kvaliteedinõuded istikule (1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. (2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta.
Külgokstest kasvatab taim tekkinud tühimiku ladvas siiski kinni (Hansaplant 2011). Elujõulisuse suurendamine, hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Mitte mingil juhul ei lõhuta palli tükkideks ega harutata juuri laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Kastetakse ka siis, kui hakkas parajasti tibutama. Kerge vihmahoog ei pruugi pinnast vajaliku sügavuseni märjaks teha. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu
Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks (Calmia). 33.3 hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis või aiandis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Koheselt peale istutamist tuleb puud kasta, et vajalik niiskus jõuaks juurteni. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist ühe puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu jooksul pärast istutamist kastetakse taimi vähemalt kord nädalas põhjalikult
võib puu ,,päikesepõletuse saada" (Bakker 2013). 3.1.3. Elujõulisuse suurendamine, hooldus Elupuid turustatakse sageli nn. juurepalliga, millele on kaitseks ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole vaja võrku eemaldada, see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Kindlasti ei tohi lõhkuda palli tükkideks ega harutada juuri laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse kinni ning kastetakse. Esimesel kuul peale istutamist kastetakse taimi vähemat kord nädalas põhjalikult, väga kuival perioodil kaks korda. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100- 120 g/m² (Calmia 2013).
hekk läheks tihedamaks [1]. Elujõulisuse suurendamine ja hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis või aiandis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Koheselt peale istutamist tuleb puud kasta, et vajalik niiskus jõuaks juurteni [1]. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist ühe puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu jooksul pärast istutamist kastetakse taimi vähemalt kord nädalas
annaabi.ee 
