9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mo) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu.
ulatuda maapinnale. Puistu- hõredad, jändrikud; dom männid; bon V-Va. Alusmets- puudub. Alustaimestik- sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes turbasamblad, kasvavad ka samblikud; 1,95% metsadest. 1.10 Kõdusoometsad- Iseloomulik on intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud ja männikud. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ja puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom
1.10 Kõdusoometsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis
Iseloomulik on, et ebakorrapärase tüvega, võetakse kaks lugemit tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, kuivendamise ja kõdunemise (enamasti kaks omavahel risti olevat metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele tagajärjel vajub turvas kokku ning puude lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, juurekaelad ning juured jäävad maapinnast täpsusklupid ja ümardatud skaalaga koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole klupid. Täpsusklupil on joonlaual jaotused katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, enam liigniiskust, levivad seal kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega. 0 punkt algab kaksikhammas jne
9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo (mks) ja jänesekapsa kõdusoo (jks). Mustika kõdusoo (mks) - esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo muldadel. Domineerivad kaasikud ja männikud. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu.
Kõdusoo metsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi: mustika kõdusoo ja jänesekapsa kõdusoo. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tasastel või nõrga kaldega aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mullaks on tavaliselt kuivendatud siirdesoo või rabaturvas. Iseloomulik on arumetsa
annaabi.ee 
