Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Arendav vaba tants Sotsiaalsete oskuste arendamine Matkiv tants Teiste ainevaldkondade mõistetega lõimine Kindla liikumisega tants Mängureeglitega arvestamine Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi Mängib jalgpalli, korvpalli, rahvastepalli, juurdeviivaid mänge Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
Harkhüpe ja Kägarhüpe Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades
pikkust, suurendada korduste arvu, eemaldada hoolaud hüpperiistast, suurendada nõudeid üksikute hüppefaaside osas jne. Harkhüpe üle risti kitse Kui on omandatud tehnika alused maandumise, hoojooksu ning jalgade ja käte tõuke näol, võib asuda harkhüppe kui ühe lihtsama toenghüppe õppimisele. Esimesed hüpped tuleb sooritada üle ristiasetatud madala kitse, rakendades eelnevalt õigeid ettevalmistavaid ja juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid
Tallinna Ülikool 2 Suusatamise tehnikast ja treeningust 2.1 Õige tehnika valdamine Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel: Hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat; Väiksem vigastuste ja kukkumiste oht; Hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel on soovitatav teha mõningaid juurdeviivaid tasakaaluharjutusi. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine ja tasakaalu kindluse saavutamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust ja hiljem võib suurendada kiirust. Kui harrastaja ei oska paigal ühtegi suusataja liikumisasendit sooritada, ei tunneta keharaskuse paiknevust, selle liikumist ette varvastele, taha kandadele või raskuse kandumist ühele jalale ja teise vabastamist, siis hakkavad need puudused häirima ka tegevusi liikumisel.
Kaaslane tõstab selili lamaja pöidadest üles nagu sirge pulga. 2) Nurkiste, käed ülal, paariline toetab keha raskusega üles tõstetud kätele. 3) Algseisust sirge keha raskuse kandmine ette pöidadele, pöidade survega hoida keha tasakaalus (analoogse survega reguleeritakse tasakaalu ka kätelseisus sõrmedega. Eelnevaid harjutusi saab kasutada sihtvõimlemises nii kätelseisu õppimisel kui ka arendamisel. Järgnevalt tuuakse välja erinevaid juurdeviivaid harjutusi, mida sooritada enne kätelseisu tervikpoosi õppimist või sooritamist. Juurdeviivad harjutused (Hein 1995: 20): 1. Toenglamang jalad varbseina 3-4 varval. Asetada jalad järk-järgult kõrgemale samaaegse käte lähenemisega varbseinale, jõuda kätelseisu vastu varbseina. 2. Algseis, käed ülal. Ühe jala hoo ja teise tõukega sooritada kätelseis abiga või vastu seina. 3. Kätelseis abiga. Abistaja toetab sooritajat erinevatest kehaosadest, toetus läheneb
Harjutuspaika jõudmise järel sõidetakse lumepind mõned korrad läbi (õhuke pehme lumekiht kõval lumel soodustab harjutamist) või valmistatakse ette uus harjutuspaik (sõidetakse lumi läbi ja vajutatakse tihedaks). Põhiosa (30…35 min). Ülesanded: Ettenähtud liikumisviiside õpetamine, kinnistamine ja täiustamine, vajalikke võimete arendamine. Kui tunni ülesandeks on teatud liikumisviisi(de) tehnika õppimine, siis on soovitav seda teha põhiosa esimesel poolel, rakendades juurdeviivaid harjutusi ja mängulisi elemente. Põhiosa teasel poolel toimub varem õpitud liikumisviiside kinnistamine kas pikemat õppe- treeningrada korduvalt läbides, liikumismängude, võistluste või lühimatkadega. Suusatamistehnika õpetamiseks tuleb valida võimalikult niisuguseid õppepaiku, kus õpitavate liikumisviiside sooritamine oleks kõige soodsam. Tehnika täiustamine ja treening aga toimugu kord-korralt keerulisemates tingimustes- mitmesugustel õppe-treeningradadel
annaabi.ee 
