. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb OÜ NEO MEL. Ääsmäel elavad lapsed saavad omandada haridust Ääsmäe Põhikoolis. Ääsmäe esimene koolimaja ehitati 1787 aastal, kuid nüüdseks ajaks on asunud koolimaja juba kolmes erinevad hoones. Nendest uusim on ehitatud . Põhikoolis õpib 135 last. Ääsmäe Põhikoolil on olemas mängu väljak ning kooli taga asuv kergejõustiku ala. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka täiskasvanute poolt. Koolis pakutavad huviringid: näitering, käsitööring, puutööring, kunstiring, ring, tantsu- ja mänguring, neidude rahvatantsurühm, spordiring, korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate pühade tähistamine,
jaekaubandusega tegeleb FIE Aarne Musting. Karusloomakasvatusega tegeleb FIE Endel 1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=37 Leius. Tegutseb veel OÜ Osula Perearstikeskus. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb FIE Raivo Simson. Osulas elavad lapsed saavad omandada haridust Osula Põhikoolis. 2Põhikoolis õpib 119 last. koolis on olemas jalgpalliplats ja pallimängude väljak. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena spordihoone, mis leiab aktiivset kasutust ka väljaspool koolitunde nii laste kui ka 3 täiskasvanute poolt. Koolis pakutavad huviringid: näitering, käsitööring, puutööring, malering, kunstiring, kodu-uurijate ring, tantsu- ja mänguring, neidude rahvatantsurühm, spordiring, korvpallitreening, lastekoor, puhkpilli ansambel ja-orkester, mudilaskoor. 4 Traditsiooniliselt korraldatakse ka juba aastaid mitmeid üritusi: rahvakalendris olevate
1960.aastate projekte iseloomustavad ajastuomased moevõtted: asümmeetrilised hoonemahud, madalakaldeline ebasümmeetriliste viiludega katus, erinevate materjalide kombineerimine. Sarnaselt kodumajaga armastas Pormeister hoonemahtude vahele tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak Kohvik Tuljak otsustati ehitada lillepaviljoni juurdeehitusena, kuna suure populaarsuse tõttu tunti puudust söögi- ja joogikohast. Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks hoonet põhjamaade modernismi kahe erineva etapi kehastused. Perioodi lemmikvõtteks kujunes horisontaalne, enamasti tumedaks peitsitud puitkarniis. Seda kasutati nii konstruktiivselt põhjendatult puitfermide varjamiseks kui ka puhtalt esteetilise motiivina. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks
meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster
põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster
ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Väldib funktsionalismi standardiseeritust ja anonüümsust. On rõhutanud 20. sajandi arhitektuuri looduspärasust ja orgaanilist seost inimese eluviisiga: eelistatakse paindlikumaid vorme, suuremat emotsionaalsust, looduslikke materjale nagu puit ja kivi. Kohvik ,,Tuljak" Valve Pormeister kavandas 1960 valminud Lillepaviljonile täiesti teistsuguse juurdeehitusena kohviku ,,Tuljak" (1964-1966). Kuna Lillepaviljoni saatis suur populaarsus rahva seas, siis tunti seal puudust söögi- ja joogikohast. Erinevalt Lillepaviljonist, kus on määravad kaldpinnad ja nurgetiasetused on ,,Tuljak" jäigalt täisnurkne. Näitusepaviljon ja kohvik on üksteisega liidetud kontrasti põhimõttel. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Lillepaviljon ja kohvik on ühendatud klaasist lüli kaudu, mida saab kasutada kohviku väikese saalina.
ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur. Juurdeehitusena lisati kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa.2 Anatoomikumi kasutati kuni 1999. aastani, mil hoone jäi liiga kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005. aastal avati 200-aasta sünnipäeva puhul TÜ ajaloomuuseumis näitus ,,200 aastat vana anatoomikumi". 19. novembril 2011. aastal suleti vana anatoomikum ja
Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid: o õhu suhteline niiskus võib tõusta hetkeliselt suureks, o põrandale võib sattuda hetkeliselt vett. 27 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Pooltes uuritud elamutes (enamasti renoveeritud elamud) oli olemas pesemiseks duširuum. Kahes elamus oli duširuum ja WC ehitatud elamule juurdeehitusena algsest välisseinast väljapoole. Ka teistes elamutes piirnesid märjad ruumid välisseinaga. Niiskete ja märgade ruumide seinad olid enamasti viimistletud kipsplaadiga, kaetud veetõkkega ja keraamiliste plaatidega või värvitud. Põrandad kaetud veetõkkega ja keraamilise plaadiga. Ühes elamus oli kasutusel kompaktne dušikabiin ja vann (Joonis 2.23 paremal). Ühes suvemajas, mis täitis ka talu sauna ülesannet, oli osa sauna pesuruumi seinu kaetud vertikaalse puitlaudisega (Joonis 2
annaabi.ee 
