Jaanipäev 24.juuni 5.klass Mida ei tohtinud teha? • Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas
pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises, mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944. 5. Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower – Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht 6. Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Vaba
Poolale appi tõtanud Suurbritannia kaotas esimese sõduri alles 9.dets. (Istumissõda). 5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg. Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat. 6.Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu ,,Barbarossa plaani" väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler ,,Barbarossa plaani". 9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a
Katariina II valitsejana 20.veebruaril jõudsid ema ja tütar Moskvasse, kus neid tervitas keisrinna Jelizaveta isiklikult. Seal kohtus ka ta oma tulevase mehe – Peetriga, kes tunnistas ausalt, et on armunud hoopis preili Lopuhhinasse, kuid täidab tädi soovi, abielludes Sophiega. Sophie elas kiirelt oma rolli sisse. Ta õppis usinalt vene keelt, ajalugu ja kultuuri – seda kõike Jelizaveta ja õukonna rõõmuks. Sophie õigeusku astumine oli määratud 1745.aasta 28.juunile. Siis võttis Sophie vastu uue usu juba sisemisest veendumusest, osaledes tseremoonial loomuliku väärikusega, pälvides sellega keisrinna ja õukonna tunnustuse. Sellest hetkest alates oli tema nimi Jekaterina Aleksejevna (Katariina), ning ta võttis vastu Venemaa suurvürstinna tiitli. Järgmisel päeval toimus Katariina kihlumine Peetriga. Selleks oli Jelizaveta näinud palju vaeva ning korraldanud suurejoonelise idamaises stiilis kihluspeo –
Väikene riigvapp Rootsi pühad ja tähtpäevad Pühad: 1. uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks.
juunil 1991 välja iseseisvuse, nõudis ka serbia Kraijna piiriäärne kogukond iseseisvust Horvaatiast. Puhkes suur vastasseis, võitlemine (Kraijna asub Splitist natuke põhja pool) Krajinas, Baranjas (OsijekiDrava jõel) ja Slavoonias (Doonaust läänes). 180 000-liikmeline, 2000 tankiga Jugoslaavia Rahvaarmee, mida juhtisid Serbia kommunistid, hakkas ise nõudma õigusi ja vabadusi serbia rahvale ning etnilise diskrimineerimise lõpetamist. Nende kolme kuu jooksul, mis järgnesid 25. juunile, langes veerand horvaatidest Serbia sõjaväe ja föderaalvägede kätte. Septembrikuus käskis Horvaadi Vabariigi valitsus luua blokaaad 32-st föderaalsõjaväe üksusest see tõstis üldist moraali ja tõi kohale selle sõjalise varustuse, mida selles situatsioonis tarvis oli. Vastukäiguks blokeeris Jugoslaavia sõjalaevastik Aadria mere ranniku ja ründasid strateegilise tähtsusega Vukovari linna Doonau kaldal. 1991
seisukohti. H.Stein soovis, et kutsutaks kokku koorijuhid ja valitaks repertuaari. Steini arvates polevat vaja priisata, vaid pidu lihtsalt korraldada. Seda ettepanekut vastu ei võetud. Toimkond tegi siiski mitmed otsused: ringkirja kaudu paluda laulupeost osa võtma kõik eesti koorid ja 3. detsembriks kokku kutsuda koorijuhid, kes koos muusikajaoskonnaga valiksid välja koorilaulud ja orkestripalad. Pidu määrati 17.-19. juunile. Tartust paluti II laulupeo sekretärilt J.Kurrikult nimestik nendest kooridest, kes 1876. a peale olid ennast registreerinud laulupeost osavõtuks, teisi koore kutsuti üles ajalehtede kaudu. Koorid hakkasid end üleskutse peale registreerima. Kohe oli näha, et koorijuhtide hulgas leidus Tallinna üldlaulupeo vastaseid ja mitmed pooldasid maakondlikke kontserte, mida Jakobsoni ringkonnad propageerisid. Nii mõnegi linna koorijuhid vastasid kutsele eitavalt,
annaabi.ee 
