Lapsele anatakse tavaliselt nimi kümnendal või kaheteistkümnendal päeval pärast sündi. Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoobi ja soovitada nimeks sobivamaid silpe. Nimeandmise tseremoonia üksikasjad erinevad perekonniti, aga see on alati pidupäev. Nimeandmise tseremoonial viiakse laps esimest korda välja. Kui laps on ühe-, kolme- või viieaastane, raseeritakse ta pea ja alles jäetakse ainult väike juuksetutt. Selline rituaal sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist. Juuste lõikamisega samal päeval, võivad vanemad pühendada lapse pühakirja teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel. Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda
seal üleliigsena, kuid Marile meeldis väga linnas. Tõnu läks Tapu küla targa juurde, kes ütles Tõnule, et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. Kodus plaanis Tõnu jälle Mariga rääkida, kui viimane luges kolme raamatut korraga ja ei teinud Tõnu jutust välja. Kaheksas peatükk Tõnu läks kirikusse abi paluma ning kohtus seal Sutsu eidega. Too õpetas Tõnut, et võtku Marilt küünemusta, kõrvavaiku ja Juuksetutt ning toogu see talle. Seda pidi tegema pärtlipäeval, kuid tõnu ei jõudnud oodata, seega pidi ta selle tega vastu vana kuu neljapäeva. Tõnul polnud raske saada küünemusta ja juuksetutti, kuid mari pesi alati hoolsalt kõrvu seega oli kõrvavaiku raske saada. Lõpuks Tõnu ei saanudki kõrvavaiku ning pidi minema vaid nende kahe komponendiga nõia juurde. Too segas need kokku lausus paar sõna ning ütles Tõnule et too kaela riputaks selle. Üheksas peatükk
totalitaarne diktatuur ja mis väljaspool õhtutas külma soda. Stalin oli ülimalt võimuks: pole ime, et tema järglane Hrustsov, kes tundis, et jääb Stalini suuruse varju, teda kritiseerima asus. 1956. aastal alustatud destaliniseerimine oli seega katsevarjust vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja majandust umber korraldada, mis peale neostalinistid eesotas Janajeviga üritasid teda kukutada. Ka Jeltsin postsovetliku valitsuse vastase hulgas olid neid, kes stalinistliku mineviku ja NL taga igatsesid.
looja 2) Karma tee esimest x viiakse laps välja (rõhutud, iva teod 3) nimeandmistseremoonial. teevad kõige maailma Djnjaana tee 1, 3 või 5 aastaselt aetakse pea alandavamai hävitaja teadmine 4) kiilaks ja jäetakse alles ainult üks d töid) (taltsutas Meditatsiooni juuksetutt (sümboliseerib Gangese jõe ja vaimse sündimisega kaasasaadud halbade voolu distsipliini tee karmaviljade eemaldamist), tehakse kasutades kõrvaauk oma Himalaaja surm - surija suhu pannakse mõned juukseid) hindude kõige tilgad Gangese vett, püha tuslitaime püham mäestik lehed ja tükike kulda; surnukeha
Äralõigatud küünte ja väljakukkunud hammaste kaudu võib inimene langeda hädaohtu, kui need satuvad vaenulike jõudude võimusesse. Neid hoitakse hoolega alal ja võetakse haudagi kaasa. Neis peituva elujõu pärast, kasvatati vanasti pikaks juuksed ja habe. Ja kui lõigati neid, siis koheldi karvu sama hoolega kui küüsi ja hambaid. Karvades kätkeva elujõu tõttu on nad tähtsaks nõidumisvahendiks et teise hinge oma meelevalla alla saada, kisutakse sellelt karvu, lõigatakse juuksetutt jms. Või antakse teisele kas salaja või avalikult oma juukseid sisse süüa, et muuta enda hinge talle armsaks ja tarvilikuks. Eriti hell elund on silm, kust hing pilguna pääseb liikuma kogu ümbritsevasse maailma, mille kaudu võib ka võõras elujõud pääseda pilguna sisse. Seepärast kardetakse kurjasilma, kaetamist. Võõra, kahtlase tegelase eest, seda enam kui ta on kõõrdsilm või tumedanahaline tumesilm, varjatakse oma nägu, püütakse varjata oma lapsi. Tähtis
teda tangidega kodust välja kistud. Ma korraldan õhtupeo ja daamid nõuavad, et ma tingimata kutsuksin ka Belikovi ja Varenka. Ühesõnaga, masin töötas täie hooga. Selgus, et Varenkal pole midagi mehelemineku vastu. Elada venna juures polnud tal just eriti lõbus, muud nad ei teinudki, kui päevade kaupa vaidlesid ja sõimlesid . Näiteks selline stseen: tänaval läheb Kovalenko, pikk tüse koljat, väljaõmmeldud pluusis, juuksetutt langeb mütsi alt laubale, ühes käes on tal raamatupakk, teises jäme, jändrik kepp. Tema taga läheb õde, samuti raamatutega. "Kuid sina, Mihhailik, pole seda lugenudki!" vaidleb õde valjusti. ,,Ma sulle ütlen ja vannun, sa pole seda üldse lugenud!" ,,Aga mina ütlen sulle, et olen lugenud!" kisendab Kovalenko, põrutades kepiga vastu kõnniteed. ,,Ah, mu jumal, Mintsik! Mis sa ometi vihastad, meil on ju põhimõtteline jutt."
" ähvardas Loviisa. ,,Mina pole sinuks," vastas Jürka. ,,Minu peale ei hakka ükski hammas, sest mul on trumbid." ,,Sinu trumpi või kedagi, oota aga!" ähvardas Loviisa edasi ja sõitis minema. ,,Kui naisel on niisukesed hambad, siis ei tee temaga midagi, kui ta naerab," arvas härra Maurus Ollino vastu. See ei lausunud sõnagi, aga küllap ta vististi direktoriga nõus oli, sest miks ta muidu vaikis ja mööda tuba kõndis, käed püksitaskuis. Nõnda tuli vana Kaie asemele uus, kel juuksetutt nagu musta solgutatud kassisaba ja hammaste asemel ainult pehkinud tüükad, mis kõlbasid ennem pudrusöömiseks kui leivapuremiseks. ,,Kas sa ikka söödud saad veel?" küsis härra Maurus temalt. ,,Oh, härrad, ärge seda kartke, et ma söödud ei saa," vastas Kai. ,,Mina söön kõik ära, kui aga on ette anda." Seega olid kaubad koos ja Kaukasust võidi vahetpidamata uue köögi-Kaiega nokkida.