Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist
Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas. Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935-41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu, pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis teda jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale
Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig. Viimaks ühendas muusikal kaks lugu: ühe, mis toimus Kit-Kat-Klubis ja teise reaalses maailmas selle ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1967. aastal võideti Tony auhindade jagamisel parima muusikali, helilooja ja
raamatud ja seos tänapäevaga. Töö ilmestamiseks on toodud pildimaterjali. 3 1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15. juuli 1930 Alzeerias sefardi juudi perekonnas (Lisa 1). Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935- 41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu. Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja
Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. Protsessi läbiviimisega kiirustati ja see lõppes 1. oktoobril 1946. a
kuid vajadus sobituda uude ühiskondlikku süsteemi viis nad koostööle, mis Eesti väikeses ühiskonnas silma torkas. Saksa okupatsiooni aegsed politseiasutused Eestis Juutide vastu suunatud repressioonidega Saksa okupatsiooni aegses Eestis olid seotud mitmed institutsioonid. Esimestel nädalatel pärast Nõukogude okupatsiooni asendumist Saksa omaga arreteeriti ning ka hukati osa juute üldiste tagalapuhastusoperatsioonide käigus ning seda juhtisid sõjaväevõimud. Juudivastaste repressioonide süstemaatilise rakendamisega tegelesid sõja kestel eelkõige personaalselt SS-Reichsführerile, siseministrile ning Saksa Politsei juhile Heinrich Himmlerile alluvad asutused, kes konkureerisid omavahel mõjuvõimu pärast. 1941. a kevadel moodustati Saksamaal operatiivgrupid (nn Einsatzgruppe). Need Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA) alluvad üksused koosnesid julgeolekupolitsei ja SD ametnikest. Operatiivgrupid olid sõjalised motoriseeritud
annaabi.ee 
