30. DEMOKRAATLIK EESTI-Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvus...
Samas toob autor välja, et mõnikord võib siiski otse keerutamata välja öelda ka kellelegi tema vea, nii et see hiljem omaks ka positiivset mõju. Autor toob sõnade mõju kohta näiteid meid ümbritsevast igapäevaelust. Negatiivse poole pealt tõstab ta esile internetis anonüümse kommenteerimise, mis on lõppenud maailmas juba mitmel korral suitsiidiga. Siinjuures oleks autor võinud viidata ka sellele, et kübermaailm on muutunud laialt vaadatuna justkui anonüümseks jututoaks, kus keegi ei vastuta oma sõnade üle. Selles maailmas puudub täielikult nii oluline kehakeel miimika, zestid, mis on olnud aga suhtlemise lahutamatuks osaks kogu inimajaloo vältel. Sellele viitas autor ka sissejuhatavas osas. Kübermaailmas paraku ei näe kirjutaja, kuidas tema sõnadesse suhtutakse ja samas ei tea lugeja, kuidas olid kirjutatud sõnad ,,lendu lastud". Teise suure teemana toob autor välja sõnadega manipuleerimise, mida teevad inimesed,
a lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti Kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirijoon, mille pärast oli aset leidnud hulgaliselt konflikte. Ometi ei suurendanud see oluliselt kummagi maa julgeolekut. Kuigi Eestist sai juba 22.septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks. Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. Kuna samal ajal üldine rahvusvaheline kliima paranes ning otsene hädaoht Eestile vähenes, siis näis koostööst
poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks *Sellist Balti liitu ei suudetud kunagi luua , põhjuseks olid Balti riikide omavahelised vastuolud *Ainus reaalne samm Balti liidu poole astuti1923. Aastal, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping *Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks *Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu 31. Suur Kriis Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele reziimile Majanduskriis *mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933
Tervishoiuorganisatsiooni, Intellektuaalse Koostöö Komitee jne. · Oluline oli Põgenike Komitee tegevus (Fridtjof Nansen). Aitas sõjavangidel repatrieeruda. Nanseni passid. · Organiseeris rahvahääletusi territooriumite küsimustest ja võttis vastu vastavaid otsuseid. · Ei hõlmanud oma aja kõiki riike, osalt ka seetõttu ei suutnud täita lootusi, mis talle pandi! 1930. aastate teisel poolel osutus "hambutuks" konfliktid lahendamisel ning muutus "jututoaks". · Nn. mandaatmaad (endise Osmani impeeriumi osad ja endised Saksa kolooniad). Washingtoni konverents · USA tõmbus kõrvale, · Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus. · Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine. · Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii) ja
lg 4 iga rahuarmastav riik võib olla ÜRO liikmeks 14 lg 7 ÜRO ei tohi sekkuda asjadesse, mis oma loomult alluvad iga riigi enda jurisdiktisoonile (riikide siseasjadesse). ÜRO organid Peaassamblee ÜRO parlament, mis toimib põhimõttel "üks riik, üks hääl". See on aristokraatlik klubi, mis teatud määral meenutab valitsust. Probleemiks on see, et teda on hakatud pidama "jututoaks", millel ei ole reaalset võimu. Võib vastu võtta resolutsioone, mis on soovituslikud. LEGITIIMSEM (tulenevalt laiemast koosseisust). Suhted nende kahe põhiorgani vahel on olnud pingelised. Tegevuse kõrgpunktiks oli 1970ndatel loodud "Sõbralike suhete deklaratsioon" Peaassamblee kirjeldas, mida üldised põhimõtted täpsemalt tähendasid. Peaassamblee määrab ära, kes kui palju liikmelisuse eest maksab. Näiteks USA maksab u 25% kogu laekuvast liikmemaksust
Jakobson õhutas rahvast avalikule diskussioonile. Ka tema järeltulijad mõistsid ajakirjanduse võimalusi rahva elu mõjutada, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele, mida see eesti rahva jaoks tähendaks. Karl Hellat Haapsalu ülemtalurahvakohtu esimees püüdis toimetajaid lepitada. Selleks kutsuti 1896-97 kokku toimetajate nõupidamised. Seal ei esindanud toimetajad mitte iseennast, vaid väljaannet. Tunnetati endid oma kutseala esindajatena. Esimene koosolek kujunes jututoaks, kus otsustati üksteisesse asjalikult suhtuda. Samal aastal tuldi kokku veel teistki korda, kus arutati väljaannete majandamisest. Midagi ei otsustatud, kuid Ado Grensztein asus äriplaani tegema. 1897. a alguses saadi kokku kolmandat korda Grenszteil äriplaani polnud, kuid ta esitas oma seisukohti suuliselt, soovitades (väidetavalt!) ajakirjandusel astuda riigivõimule lähemale. Esimest korda võttis nõupidamistest osa ka Jaan Tõnisson