olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged kuube, mis oli puhtusee ja rikkumatuse märk, vastandades neid mustakuuelistele benediktlastele. Kerjusmunga ordud frantsisklased, dominiiklased. Algselt pidid elatuma kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri
Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele
tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks Saksa ordu Liivimaa haru positsioon muutub Preisimaal ordu sekulariseerub kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu Preisimaa haru laiali jutlustaja Melchior Hoffmann kõige värvikam kuju liivimaa usupuhastuse ajaloos kasuksepp olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju kui teda vahistada üritati, vallandus tartu pildirüüste linnad reformatsiooni tugipunktid kiriku positsioon nõrgeneb, raad juhib 1554 tunnistab maapäev luterluse seaduslikkust Johann Tezel - kuulus indulgentsimüüja simon wanradt ja johann koell 1535/1929 teated ka 1525 Lübeckist esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus Liivi sõda
mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest. Tema enda õpingutest ja Tallinnasse jutlustajaks saabumise tagamaadest pole andmeid. On aga säilinud tema ja Martin Lutheri kirjavahetusest mõned kirjad, mis lubavad oletada, et ta oli Lutheri usu- uuendusest teadlik ja ka otseselt mõjutatud. Tema evangeelsest kaasvõitlejast Hassest on teada, et ta alustas Tallinnas enam-vähem samal ajal uue õpetuse vaimus jutlustamisega, oli käinud Tallinnas esimest korda 1520. aastal, saabunud siia uuesti ilmselt 1523. aastal Braunsbergist Preismaalt, kus oli olnud ka jutlustaja. Millal täpselt Hasse luterlikust õpetusest innustust sai, pole teada. Arbusowi väitel jõudis uus õpetus Preisimaale alles 1523. aasta suvel ning võib ainult oletada, et Hasse just seal Lutheri õpetusest kuulis, selle omaks võttis. Kuidas ja mis põhjusel ta Tallinnasse asus, ei ole samuti õnnestunud välja selgitada. (Arbusow 1921:282
Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu.
Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena. Toonitasid ükskõiksust maise vara suhtes. Rajasid ülikoole õpetasid
annaabi.ee 
