ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel esineda probleeme ja astuvad pärast samades jälgedes mis nende vanemad, kuid selles ei saa süüdistada ainult vanemaid kuna ka ühiskond on meile eekujuks. On palju inimesi, kes on tihti peale kadedad ja soovivad teistele halba, kurjust on kõikjal meie ümber. Kõnnid tänaval ja näed vastutulevaid inimesi, vaadates neile näkku on mõnikord jutkui selline tunne, et ta tahab mind kohe ära süüa, mis sest et näed inimest esimest korda. Inimesed käivad tööl kus nad saavad vähe palka ja neile ei meeldi nende töö, kuid muud võimalust pole. Toidud ja muud tarbeasjad on väga kulukad ja kallid ja paljud inimesed meie ümber elavad ainult selle nimel, et saaksid oma võlgasi tasuda. Inimesed on pahased kuna riik lubab palju, kuid tulemusi ei ole. Riik ei mõtle inimeste heaolu parandamisele, vaid rohkem enda peale
Väga kasulik ettevõtmine Tallinna linna poolt on sotsiaalsete töökohtade loomine, mille võiks eeskujuks võtta kogu riik. Minu arvates on aga mõni loodud töökohtadest mõistmatu. Näiteks ei leia ma mõtet bussis igavlevatel reisisaatjatel, kes vähem kui 4000 krooni eest kuus ennast reisijate ees lolliks teevad. Kohati on nad küll eeskujuks selle asemel, et kodus istuda ja töötu abiraha eest elada, teevad nad tööd. Samas ütleks ma, et nad töötavad jutkui sildistatult, et nad töötavad Keskerakonna loodud sotsiaalsel töökohal, mis tegelikult on riigile kasutu ja mille maksab kinni maksumaksja. Uute töökohtade loomisel peab riik olema loov ja kaalutlev. Rahva heaolu loomine on oluline aspekt eesti rahvuse säilitamise juures. Rääkides rahvuse ja kultuuri hoidmisest ei tohi unustada keskkonda. Keskkonna säilimine on kogu elu aluseks. Eesti keskkonna seisund tervikuna on hea väikese
lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed.Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded. "Ebaajalooline ajalooline komöödia","Romulus Suur"-uurib võimu ja vaimu paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja
tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit. Kui isa ilmutab tütre viimased fotod, vaatab neid ka Susie, kuid tema maailmas on need värvitud. Tüdruku hing ei suuda lahkuda maailmast, mis on tema jaoks tühi ja elutu, ka oma peret näeb ta jutkui läbi uduloori ta kuulub juba mujale. Ka enne surma juhtunut näidatakse justkui läbi õrna uduloori. Et lahkuda elavate maailmast, peab tüdruk seisma silmitsi juhtunuga et sellest lahti lasta. Väga meisterlik ja mõjus on võtteplaan, kus surnud tüdruk vaatab maniaki vannituba, kus vedelevad tüdruku verest nõretavad rõivad ja käevõru. Tüdrukule meenub kohutav juhtum karjudes ta justkui pudeneb koost, tal pole ju enam keha see visuaalne efekt on väga mõjus.
armastuse ja hingega ning püüab sotsiaalvaldkonda aina paremaks muuta. Vastutuse puhul on rohkem infortmatsiooni väljastanud Viljandi Vallavalitsus, näiteks vastutab sotsiaaltöötaja oma ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ja informatsiooni õigsuse eest sotsiaalvaldkonnas, töö korraldamise eest vallas; tuleohutuse, töökaitse, elektriseadeldiste ohutu ekspluatatsiooni eest. Abja Vallavalitsuse puhul informatsioon jutkui puuduks- on välja toodud vaid see, et ametiülesannete mittetäitmisel võib töötaja 3 vastutusele võtta vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud ulatuses ja korras. Suure-Jaani Vallavalitsuse puhul on öeldud, et sotsiaaltöötaja vastutab käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning informatsiooni õigsuse eest, ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja
2 Kokkuvõte See teos on oluline kuna see pöörab tähelepanu ka vägivallale igapäevaelus tänapäeval. See pani järele mõtlema päris paljude asjade üle ning samas pani ka tundma rõõmu, et enesel niimoodi vedanud on. Alguses seda lugema hakates ei tundunud see pooltki nii põnev kuni ma hakkasin teksti korralikult süvenema. Guillou on suutnud värvikalt kirjeldada ka osasi pisiasju mis toimusid ning tänu sellele raamat jutkui haarab sind endasse. Mul ei tulnud kordagi mõttesse raamatut vahetada, kuigi seda on päris keerukas referaadina esitada ning peaaegu et võimatu seletada inimesele kes seda ise läbi lugenud pole. Üldiselt olen ma oma valikuga vägagi rahul. Illustratsioonid Teose kaan Teose autor:Jan Guillou 3 Sisukord Sissejuhatus / Autori tutvustus .................................................................
Ta arvas, et Berenike hammastes on olemas peidus ka mõte. Järgmisel päeval ärkas ta oma unelusest sel hetkel kui kostis hädakarje ja millele järgnesid erutunud hääled. Ta tõusis oma toolilt ja läks eestuppa, kus ütles talle toatüdruk, et Berenike oli tol ööl surnud langetõvehoo kätte ning nad kavatsevad ta mulda sängitada öö saabudes. Mingi aeg hiljem leidis Egaeus end taas istumas raamatukogus, kus ta oleks jutkui ärganud ühest segasest ja erutavast unenäost. Ta teadis, et enne päikeseloojangut oli maetud Berenike, kuid mis vahepeal toimund oli ei olnud tal halli aimugi. Kuid teda valdas õudus. Egaeus teadis, et ta oli midagi teinud aga mida? Tema lähedal asus üks karp , mis kuulus perekonna arstile, kuid ta kartis seda kasti meeletult. Järsult astus sisse teener, kes rääkis Egaeusele et Berenike haud oli rüvetatud, ning too ikka veel elas. Ja näitas Egaeusele et
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele
Peab tõdema, et ega tegelikult ei ole ükski tutvus kunagi liiga palju. Nii palju oleneb , kuhu saadakse tööle või kellega üleüldse veedetakse oma tulevane elu justnimelt juhututvusest. Seega on päris keeruline seisukohta võtta, selle üle võiks arutleda lõputult. Raamatu tegevus toimub Pariisis, Orgoni lossis. Teatavasti on klassitsismi perioodile tähtis looduse ja ümbruse kirjaldamine ning kujutamine tõepärasena. Lugedes jäi mulje, et tegevus toimuks jutkui kuskil kaugel, kuskil eraldatud paigas, ometi peaks see ju kõik olema linnamelu keskmes. Siit avaldubki jälle üks huvitav aspekt, et kas elu lossis oli siis tõesti täiesti eraldatud? Tegelikult kui võtta eeskujuks Versaille' elu, siis see tõepoolest nii oligi. Naljakas, kuidas tänapäeval väikesed tüdrukud ja poisid unistavad kusagil lossis elamisest, kus neid teenindavad arvukad inimesed ja arvatakse, et seesugune elu ongi õnnelik ja täiuslik
sellega rünnata, siis võib see kinni jääda ja pead jõudu kasutama, teritatud labidas on kergem ja hoobilt lüües on tugevam jõud taga. Loodame, et ei kordu sama, mis Sommei ääres, kus saime 7 päeva ja ööd turmtuld. Meie kaevik on peaaegu, et minema pühitud, otse varjundi ees lõhkeb granaat, oleme mulla alla maetud ja peame end välja kaevama. Ühel nekrutil ütlesid närvid üles ja meil ei jäänud muud üle, kui ta läbi peksta, kuna muidu oleks ta välja läinud. Me istume, jutkui omaenda hauas, üks nekrut ei taha kuidagi rahuneda, me seome ta kinni, et ta tagalasse toimetada, aga sellest ei tule midagi välja, kuna mürsud plahvatavad üha lähemal. Peale 3 päeva saame end kaitsta ja kätte maksta, meist on saanud elajad. Esimesed hävitatud kaevikud hävitatakse, jõudsime järgmisesse, aga peame tagasi pöörduma, kuna meid tahetakse hävitada. Me oleme tihedasti vaenlaste kannul, et õnnestub peaaegu nendega koos kohale jõuda. Seetõttu on meie