PÄEV JURMALA VEEPARGIS. Teema: REISILUGU Sõitsime kooli eest välja kell 7:00.Meil oli kaasas giid Ilmar.Umbes 2 tunniga jõudsime Eesti ja Läti piirile.Giid jutustas meile huvitavat juttu.Edasi sõitsime Riiga.See võttis aega umbes 3 tundi.Jurmala veeparki jõudes saime endale kellataolised andurid.Nendega saime avada ka kapiuksed.Kõige esimesena käisin ma koos Joeli ja Karl Henryga kollases torus,kus oli väga lõbus.Algul kartsime aga pärast käisin ma seal 7 korda!Siis käisin ma mustas torus kus oli väga pime.Edasi käisin ma rohelisis torus koos Pauliga. See oli tavaline ainult et lõpus oli väga tore jõnks.Sarnane toru oli ka sinine aga üksi laskmiseks.Väga
Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km.
aastal. · Läti asub Läänemere kaldal. Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi tootmiseks402,5
juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale. Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt. Lätlased oskavad vene keelt tavaliselt oluliselt paremini kui eestlased. Hakkama saab ka inglise või saksa keelega. Teenused on vähem arenenud kui Eestis, teenuste hinnad on kõrgemad
2008 27. veebruar Poola, Wronki staadion kell 21:30 POOLA - EESTI 2:0 (1:0) Rahvusvaheline maavõistlus 26. märtsil 2008. aastal Tallinnas, A. Le Coq Arenal kell 18:10 EESTI - KANADA 2:0 (0:0) Rahvusvaheline sõpruskohtumine jalgpallis teisipäeval, 27. mail kell 18:00 A. Le Coq Arena, Tallinn Balti turniir rahvuskoondistele Riias 30. mail 2008. aastal: kell 19:07 Skonto staadion LÄTI - EESTI 1:0 (0:0) Balti turniir rahvuskoondistele Lätis 31. mail 2008. aastal: kell 16:00 Jurmala staadionil EESTI - LEEDU 0:1 (0:0) Rahvusvaheline maavõistlus jalgpallis 4. juunil 2008. aastal: kell 19:00 A. Le Coq Arena, Tallinn EESTI - FÄÄRI saared 4:3 (3:0) Rahvusvaheline sõpruskohtumine jalgpallis kolmapäeval, 20. augustil kell 19:00 A. Le Coq Arenal EESTI - MALTA 2:1 (1:1) 2010. aasta MM-valikturniiri mäng 6. septembril kell 21:45 Sclessini staadion, Liège BELGIA - EESTI 3:2 (1:0) 2010. aasta MM-valikturniiri mäng 10. septembril: kell 21:15 Zenica, Bilino Polje staadionil
· Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE
Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC.
mineraalvee allikad (Kase et al 2004: 186213). Vunki järgi oli merelinn Pärnu 19. sajandi algul, kui Läänemere ääres avastati Suurbri- tannia eeskujul üha uusi merevees kümblemise kohti, Vene impeeriumi militaarobjekt koos sellest tulenevate kitsendustega. Samal ajal olid just Napoleoni sõdade järgselt tervist parandavad kõrgemad ohvitserid püsivateks külastajateks kohalike mõisnike rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt
c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa Moskva (Kreml, Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar, Senati väljak, Peeter Pauli kindlus, Neva jõgi, Ermitaaz, Talvepalee) 35. Ülevaade PõhjaAmeerika looduse iseärasusest ja turismivõimalustest
annaabi.ee 
