Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2
Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid §1 Õigusakti mõiste ja liigid
Teine õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Neljas asjas tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamise akt on individuaalne õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Regulatiivsed aktid- määravad kindlaks inimeste õigused ja kohutused seoses nende õiguspärase käitumisega. Juristiktsioonilised aktid- aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumisega 1.Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud delektivõimeline isik. Õigusrikkumise koosseis: Subjekt õigusrikkuja (deliktvõimeline isik, jur. isik) Subjektiivne koosseis subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse.
Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Üldaktid (seadused) on tähtsamad kui üksikud aktid (avabariigi presidedi otsus) Üksikakte antakse välja üldaktide alusel. Üldaktid nendega kehtestatakse, abstraktseid õigusnorme (st paljukordseks kasutamiseks). Seadus Seadlus Määrus Üksikaktid üksikjuhtumite lahendamsieks ja neid antakse üldakti alusel. Otsus Korraldus Käskkiri Juristiktsioonilised ehk õigusmõistmis aktid Kohtuotsus Kohtulahend millega sisulisel asi lahendatakse (poolt vahelise vaidluse lahendamine) Kohtumäärus (kohtulahend, millega korraldatakse kohtumenetlust või vormistatakse poolte kokkuleppe ehk kompromiss) ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Õigusaktide tõlgendamine - tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: o Tõlgendamise ulatuse järgi
Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel: a) üldaktid (normatiivaktid); b) üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena aluseks, millise primaarse või sekundaarse riigiorgani poolt antud: 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid e haldusaktid; 4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid Üldaktid Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähendsuses on alati legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale;
3. Millise konkreetse isiku kohta? 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus? 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb? 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud? Esineb erinevaid õiguse rakendamise akte. Vastavalt reguleeritavatele suhetele ja rakendatavale normile eristatakse: 1. Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2. Juristiktsioonilised (ehk kaitsvad) aktid – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse (nt trahvimäärus). Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad: 1. Riigivõimu organite aktid (kõrgemate ja kohalike) 2. Riigi valitsemisorganite aktid (nt valitsuse korraldus, ministri käskkiri) 3. Kohtuorganite aktid (nt kohtuotsus) 4
annaabi.ee 
