,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus (Inferno), puhastustules (Purgatorio) ja paradiisis (Paradiso). Reis saab alguse 1300. aasta suurel reedel põrgust. Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab maist tarkust. Vergilius näitab talle patuste piinu. Kujutatud stseenid sümboliseerivad inimese teadvuse ärkamist maise tarkuse mõjul.
illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud. Pôrgu koosneb üheksast ringist, kusjuures
Dante Alighieri Daniil Petrov 1.06.1265 Firenze 14.09.1321 Ravenna. Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincioneja ja ema Bella Abati. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga ja
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4. ,,Jumalik komöödia" koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. 5. Arv-sümbolid läbivad kogu teost: põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi
Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Vanapagan läks Taevasse hingede järele, aga ühelt maalt öeldi talle, et enam ei ole ühtegi hinge, keda Pürgusse määrata, kuna maal ei ole võimalik elada nii, et Põrgusse ei satuks. Vanapagan leiab, et see on ülekohtune. Sõlmitakse kokkulepe, et Vanapagan läheb Maa peale ja elab inimesena ning püüab tõestada, et saab elada ka ausalt ja õiglaselt, nii et see ei ole mitte maapealse elukorralduse vaid inimese enda viga. Vanapagan satub Kaval-Antsuga kokku jne... Kaval-Ants on talupidaja, Vanapagan tuleb
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus,
mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa. Mure, Süü, Puudus ja Häda käivad Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda. Taevas ja põrgu lähevad lahti, inglid tõusevad üles Fi kaasa viies. Mef on kaotaja. Teos väga ebaühtlane. Teine osa valmis 1832, I Satuvad ühe keisri õukonda, kus Mefistofeles sai narriks. Mõtlevad välja paberraha, korraldavad show, kus Mefistofeles juhib vägesid. II "Volbriöö unenägu", Helena ilmumine. Wagner on suurem kui Faust, Homunkulus (inimvärdjas), Faust on suures lossis härra. III laps Euphorion suri ära, Helena kadus ära. IV Sõjategevus ja saagi jagamine
Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus linnanõukokku, oli koleegiumi liige. Ühel hetkel mustad gvelvid otsustasid võimu enda kätte võtta. Dantet süüdistati altkäemaksu võtmist pagendusse(1302). Rohkem ta
-15. sajand. Kabel -algul osa keirilossist. Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused"
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva pôrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks pôrgu 2. ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja
Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Lorris), mis on õpetlik kirjandus ja sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja kujutab endast traktaati armastusest, puhastustule õndsate asupaika - paradiisi. kohandades linnakodaniku vaimulaadile Siin peab taaga kui ristimata pagan antiikautorite sellesisulised teosed ja Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda kurtuaasse armas- tuse teooriad Beatrice - jumaliku armu ja tarkuse Sisu: autor uinub ja näeb unes, et on sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, Jaguneb 3 ossa: Põrgu, Purgatoorium kuid siis sekkuvad tegevustikku arvukad (puhastustuli), Paradiis
9) Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt
Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi hoovusi, mida on seni vähe selgitatud. Tema luuleilm on mõttetihe ning mitmetähenduslik, säilitades sõnade kõlavuse. 7. PILET RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING , ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST " M. UNDERI ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Renessanss (pr renaissance e 'taassünd') on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põhja-Itaalia linnriikides, kust levis teistesse Lääne- ja Kesk-Euroopa maadesse, ning kestis 16. saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele oli iseloomulik humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus
-Henry VII lahutused -Tekkis rahvuskeelne kirjandus -Piibel =Indiaanlaste hävitamine -Konkistadoorid, uusasukad -Orjakaubandus 16. - 17. sajand =Skeptiline aeg -Kahtlemine inimeste võimetes Renessanss algas Itaalias 14. sajand, Inglismaal 15. - 16. sajand Au sees õige kasvatus, patriotism, teadmised 2. Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" Pilet 10 Ülevaade Dante elust ja loomingust; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Ülevaade Dante elust ja loomingust Tegutses 13. sajand Itaalias Tema ajal olid Itaalias linnriigid =Arenenud Firenze Põhja-Itaalias -Renessansi häll -Kultuuri ja kunsti linn Dante sündis Firenzes =Itaalias keisri ja paavsti toetajate vahel sõda =Dante oli algselt paavsti toetaja =Kuulutati lindpriiks, põgenes Firenzest -Ei läinud kunagi tagasi
Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana
Peale teose ilmumist, kui see väga populaarseks sai, veeres üle Euroopa enesetappude laine, kuna Werther tapab enda, ja Goethe alustab teose teist osa Wertheri kirjaga põrgust, mis lõpeb umbes nii: "Ole mees ja ära tee nii nagu mina!" "Faust" - Goethe hakkas "Fausti" kirjutama, kui oli romantismimeelne. Filosoofilis- dramaatiline poeem. Esimeses osas puudub jaotus vaatusteks. 1. eelmäng teatris (G. tutvustab oma kirjanduslikke põhimõtteid) 2. proloog taevas. Jumal ja Mefistofeles ja inglid kiidavad jumala loomingut. Jumal toob erilise inimese näiteks teadlase Fausti. M. ütleb, et kui lastaks tema F kallale- kas F. jääks truuks? (sarnaneb Hiobi loole Piiblis). Jumal lubab M Fausti hinge meelitama. M ütleb, et ega inimesed maa peal tegelikult väga õnnelikud pole ja mõistus teeb loomadest inimesed hullemaks. II osa (allegoorilisem. Ilmus 25 aastat hiljem) F on vapustatud, vaid loodus annab uut jõudu. On nõus Mef-ga edasi rändama. Lähevad sks
küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud
Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on "Uus elu" ja "Jumalik komöödia" "Uus elu" on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma.
Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
RENESSANSS DANTE ALIGHIERI Sirli Volt Kokk 2 2014.a DANTE ALIGHIERI Sündis 1265 Firenze- 14.september 1321 Ravenna. Oli poliitikategelane ja Itaalia kirjanik. Arendas itaalia keelt Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ja Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessanssi poeete. ELUKÄIK Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. 1318 kutsus vürst Guido Novello da Polenta Dante Ravennasse, kus Dante elaski surmani. Dante suri tõenäoliselt malaariasse , millesse nakatus diplomaatilisel missioonil Veneziasse. LOOMING Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas lisaks keskaja filosoofide ja müstikute. vana rooma autorid Vergiliuse teoseid
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
545. Need emotsiooni, mida on võimatu kirjeldada, ongi kõige paremad. 546. Ära maadle seaga te mõlemad määrite ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. 547. Kui sul pole aega asju õigesti teha, peab olema sul aega neid uuesti teha. 548. See, mis juhtub ükskord, ei juhtu enam kunagi. See, mis juhtub kaks korda, juhtub kunagi uuesti. 549. Kui sa ei süüdista kedagi enda eest vastutamises, siis pole sul vaja kellelegi selgitada, miks sa midagi teed. 550. Inglid on olemas. Ainult mõnikord pole neid tiibu ja me kutsume neid sõpradeks. 551. See, keda on eluraskelt näkku löönud, ei hakka igale teretutavale oma hinge lahti koorima. 552. Mängin lolli selleks, et sina end targana tunneks. 553. See, mis pole reaalne, tundub hea. 554. Me sosistame endale igal õhtul valesid, lootes et need on hommikul tõeks saanud. 555. Võitja ei loobu kunagi, loobuja ei võida kunagi. 556. Järeldus on koht, kus väsiti edasi mõtlemast. 557
gvelfide hulka Gvelfidel läks hästi, said võimu Alighierist sai tähtis linnaametnik Gvelfid läksid omavahel tülli, jagunesid mustadeks ja valgeteks gvelfideks Mustad võitsid, Alighieri kuulus valgete hulka ja ta saadeti Firenzest minema 20aastat elas pagulaselu Pakuti võimalus naasta Firenzesse kui kahetseb patte, ei olnud nõus. Suurema osa loomingust kirjutab paguluses. Tuntud luulekogu ,,UUS ELU" koosneb 30luuletusest. Kõneleb Alighieri armastusest Beatrice vastu. Kirjutas hingelisest, imetlevast armastusest naise vastu. Kõigepealt kirjeldab, kuidas kohtusid 9- aastasena ning juba siis jättis tüdruk talle kustumatu mulje. Uuesti kohtusid 18- aastasena ja Alighieri armub sügavalt. Kui Beatrice isa sureb, paneb see Alighierit mõtlema, et ükskord võib see ka tüdrukuga juhtuda. Beatrice surebki, Alighieri leinab. Peamine teos ,,JUMALIK KOMÖÖDIA". Komöödia tähendas tol ajal lihtsalt õnneliku lõpuga lugu
helget ja pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist. Must Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne.. Surma teema oli nii tõsine, et hakati väärtustama elu. Maadeavastused. Inimesed pidid tõdema, et maailm on laiem kui Euroopa. Inimene hakkas uskuma iseendasse. Kirjanduses tähendas see Itaalia kirja ja keele arengut. Petrarca ja Dante. Ptolemaius. Kaardid olid pärit antiikajast. 1492 Ameerika avastamine. 1497 jõuti India rannikule, Vasco da Gama. 1521-1522 muutsid ettekujutuse maailmast täielikult, ümbermaailma reis. 1271-1274 mindi Hiinasse, Marco Polo. Kunst oli ka hästi oluline. Martin Luther viis reformatsiooni läbi. Gutenberg, trükikunst. Hakkas levima Piibel. Dante Alighieri (1265-1321) Dante oli üleminekuaja luuletaja keskaja viimane, uusaja esimene. ,,Uus elu", Dante esimene, autobiograafiline teos
Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide. Müsteerium, miraakel, moralitee on kirikliku kirjanduse näited nn liturgiline teater. Moralitee oli õpetlik lugu, mis elas keskaja üle. Müsteerium oli piiblilugude põhjal kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
