Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti küll väljaspool kirikut laulude saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauldi oreli saatel ja laulud olid tugevalt mõjutatud jumalausu poolt. Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav. Väliste, ilmalike väärtuste tähtsusetus tohutu tarkusejanu kõrval selle klaasläätsede lihvija ja optikuna endale ülalpidamist teeninud filosoofi eluloos leiab lausa müüdisarnase väljenduse. Teame näiteks, et üks Spinoza rikas soosija tahtis oma
Positivism: Comte "Positiivse filosoofia kursus" Prantslaneteaduslik tunnetamine. Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada. väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut Spengler kultuuri. Loogiline positivism: Carnap arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada
Bhakti on armastus ja andumine isikulisele jumalale, tegemist on askeetliku ja ekstaatilise suunaga hinduismis. Krišnaiidid austavad eeskätt Višnu 8. avataarat e kehastust, keda peetakse armastuse olemuseks. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Monoteism: usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Eriti evolutsionistlike religiooniteooriate järgi jumalausu hiliseim vorm, mis on välja kasvanud polüteismist. Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b
a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c. kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. 11th of May 12:40 J2 James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? 100.0% a. mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. b. jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. c. poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test11 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 16th of May 14:24 matis Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et a. hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. b
· näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik · näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. James'i arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata · vaid siis, kui pooldada arusaama, et mitte kõik sündmused pole determineeritud · vaid siis, kui pooldada arusaama, et kõik sündmused on determineeritud · sõltumata sellest, kas pooldada determinismi või indeterminismi James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? · mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada. · jumalik ilmutus, millele mõni inimene on vastuvõtlikum kui teised. · poliitilised huvid, sest religioon annab võimaluse inimestega manipuleerida. Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et · hävib ka inimkond, st kultuurikandjad. · hävib kõrgkultuur, alles jääb isikupäratu massikultuur. · inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei
Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane barokkluule armastas häälikute ja sõnadega mängida, kombineerida erikujulisi tekste, nt Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele. Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse
annaabi.ee 
