Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika
Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1
vastuhakkamise ideele. Bhaktijoogat iseloomustab jumala ja pühendunu vaheline tugev isiklik suhe. Isetu jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne distsipliin võib olla erinev, kuid laias laastus iseloomustab seda isetu jumalateenimine ja armastav pühendumine. On veel väiksemaid vorme joogadest. Üks on näiteks hathajooga, mida paljud inimesed teavadki jooga all. See kujutab endast füüsiliste harjutuste süsteemi, mis taotleb tervist. Nende harjutuste abil on päris paljud inimesed paranenud haigustest. Peale hathajooga on veel radza- ja mantrajooga. Radzajooga kasutab rafineeritud psühholoogilisi harjutusi ja see on kohane üksnes neile, kel tugev tahe ja kes on valmis ületama
linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha. Tema ülesanne oli eelkõige vägivalla piiramises ja poliitiliste ja majanduslike suhete reguleerimises, mida siiski tõlgendati jumala poolt antud ülesannete täitmisena. Samal ajal kujunes linnas järjest iseseisvam ilmalikke eesmärke teeniv väärtushinnangute süsteemi. Jumalateenimine ning usk kuulusid kiriku pädevusse. See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki,
Hiljem arenenud linnad olid pool- agraarsed elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu, kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda. Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad. LINNA VÄLISILME · Müürid jagasid linna kaheks: maa, mida kaitsti ja maa, mida ohvriks toodi. Linn suurenes pidevalt, seega ehitati uusi müüri linnad ümber. · Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid. Võis olla varikatused tänevatel, moodustades koridorid. · Oli kindel kord, arenguplaan
Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja) Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle. 18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD 1) Vaimulikud- usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest. Seal kehtisid kindlad reeglid ja eesmärgiks oli jumalateenimine palvetega. Vaimulike ordude teegevus koondus kloostrisse. Kloostri nimi tulenes asutajast või asukohast. - kloostrid olid suletud (ehituse kompleks, müürid) - majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse,
linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha. Tema ülesanne oli eelkõige vägivalla piiramises ja poliitiliste ja majanduslike suhete reguleerimises, mida siiski tõlgendati jumala poolt antud ülesannete täitmisena. Samal ajal kujunes linnas järjest iseseisvam ilmalikke eesmärke teeniv väärtushinnangute süsteemi. Jumalateenimine ning usk kuulusid kiriku pädevusse. See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille
annaabi.ee 
