kõik, mis inimkond valesti on teinud. Nad usuvad, et Jeesuse surm avas tee Jumala juurdeÜlestõusmispüha on kõige suurem rõõmupäev kogu kristliku aasta jooksul. Jumalateenistused tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist. Kristlased usuvad, et Kristus elab tänini, kuid mitte maa peal ja inimkehas. Nad usuvad, et ülestõusmine näitab, et surm pole lõpp, vaid uue elu algus. Enamus kristlasi püüavad, kui vähegi võimalik, minna ülestõusmispühal armulauale. kristlik jumalapilt *Kristlaste arusaamist ainulisest Jumalast (monoteism) kirjeldatakse sõnaga `kolmainsus'. See tähendab, et kristliku õpetuse kohaselt on ainus Jumal end tunda andnud kolmel kujul: juutidega lepingu sõlminud Jumal-Isa, Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Jumal-Poeg, ja maailmas toimiv Jumal-Vaim. *ei tohi unustada, et on ikkagi ainult üks jumal. Islam Muhamedi elu ja islami sünd *sündis 570 lugupeetud kaupmeeste suguvõssa *suri u 630 *jäi orvuks
soo, perekonnaseisu või sotsiaalse kuuluvuse järgi. 3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? Täielikult vastutusevaba maailmapilti võib pidada ebafunktsionaalseks, kuna inimesel endal pole võimalik midagi teha. See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast või et inimese saatus on täielikult määratud taevakehade poolt. 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile. Nii nagu enesehinnang mõjutab kogu inimese käitumist, nii mõjutab ka arusaam jumalast inimese usulist ja sageli kogu käitumist.
kui täiskasvanud. Lapsed kogevad jumala lähedust ennekõike tavasituatsioonides. 3) Jumalapildi kujunemine on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Sellest oleneb see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. a. Karistav jumalakujund kipub kannatusi mõistma kui Jumala karistust b. Armastav jumalakujund näeb kannatuses kasvamise ja sisemise küpsuse võimalust. (seotud kõrgema enesehinnanguga) Jumalapilt muutub lastel vanusega: 1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel. Seepärast nimetas ta antud astme muinasjutu astmeks. 2. Realistlik aste jääb vanusesse 6-11 aastata. Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse Jumalat seletama ja ta omandab konkreetsema ja inimlikuma kirjelduse. Lapsed hakkavad julgemalt kasutama ka usulisi sümboleid. 3. Individualistlikul astmel alates teismeliseeast muutuvad inimeste jumalakirjeldused ja
Omaette küsimuseks on laste religioossuse eripära. Võib olla kiusatuslik alahinnata laste religioossust ja pidada seda kuidagi teistsuguseks või vähem täisväärtuslikuks. Uuringust on selgunud, et lapsed tõstatavad usulisi vestlusteemasid sama sageli kui täiskasvanud. (Lapsed kogevad Jumala lähedut ennekõike tavasituatsioonides, teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse.) Jumalapilt on oluline, kuna see on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Näiteks oleneb sellest usuline atributsioon (tähendab enda ja teiste käitumise seletamist. Laiemalt tähendab atributsioon sündmuste ja tegude põhjuste lahtiseletamist) - see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. (Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust. Armastav jumalakujund seevastu näeb kannatuste kasvamise ja sisemise küpsemise võimalust.)
Kõige lihtsamaks näiteks siin on võimalik usk viimsesse päeva. 2. kriteerium. Kas esineb eksklusiivseid inimesekäsitlusi? See tähendab, et kas usutakse mõne inimrühma olemasolu, kellele jumala arm ei laiene või kellel puudub põhimõtteliselt ligipääs jumalale. 3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile Küsimused loengute põhjal 1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. 1)isiksusejooned(temperament; avatus kogemusele, meelekindlus e. sihipärasus, ekstravertsus, koostöövalmidus, neurootilisuse mää) 2)kesktase (konkreetsed eesmärgid, hoiakud, väärtused)
" (JUNG 2002:119-120) Jung paneb imeks, kuidas Johannes, kes tema oletust mööda kirjutas nii Johannese kirjad kui Ilmutusraamatu, suudab omavahel lepitada idee Jumalast, kes Johannese kirjades väljenduvalt on armastus ise, kuid Ilmutusraamatus ilmutab end verise ning karmi kättemaksjana. Tänapäeva teoloogias on muidugi mõlemate Piibli raamatute autorluse kohta mitmeid erinevaid arvamusi, kuid Jungi poolt öeldu kehtib selles mõttes, et vähemalt Uue Testamendi kaanoni koostajate jumalapilt peaks olema järjekindel. Peame silmas ka asjaolu, et saksa kultuuriruumis üleskasvanuna olid Jungi jaoks autoriteetideks lisaks mõnele teisele eelkõige Kant ning Hegel. Järgnevalt näemegi Jungi mõttekäiku süsteemis tees-antitees-süntees. Jung leiab, et algsel, arenemata mõttetasandil nähakse Jumalat vältimatult Ühena (ehk siis, ühesena). Ainult lahkulöömise teel Ühest, saab ilmuda Teine. Taoline
annaabi.ee 
