Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda
tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra Valenod teada linnapeale, mis selles majas tegelikult toimub. Selle tagajärjel Julien pidi lahkuma majast ja kaotas oma töö.
saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas
saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas
Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada.
Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas.
ta pani redeli vastu ta akent teadmata kas toas on tema või keegi teine. Lõpuks avas naine akna, algul proua tõrjus teda kuid hiljem oli tal hea meel. Julien jäi sinna üheks ööpäevaks ningk siis lahkus. Pariisi jõudes hakkas ta tööle perekonda de La Mole juures. Mees oli väga tore, soovis, et poisil oleks olemas kõik mida talle vaja. Proua de La Mole oli aga pikkakasvu ja kõrk naisterahvas, nende türar oli kaunis siniste silmadega neid, kes algselt Julienile ei meeldinud. Julien einestas koos perega ning nende külalistega, ta avaldas ka selles seltskonnas paljudele muljet oma rohke tarkusega. Julienile meeldis veeta aega raamatukogus, kus ta sai palju lugeda, imestuseks käis seal ka preili de La Mole, kui Julieni juuresolekul ei tahtnud ta raamatuid võtta. Julienil ja preili de La Moleil tekkis suhte, preili andis nooremehele kirja, et too tema tuppa tuleks
kadestati. Kõige paremini saab ta läbi abbe Pirardiga, kes aitab teda palju. Julien aitab omakorda abbet. Ta saab sekretäri koha ühe markii Mole juures. Vahepeal hiilib ta veel viimast korda proua Renali juurde ning nad veedavad öö. Töötades markii juures, harjub Julien suure rikkuse ja mugavusega. Ta tutvub markii Mole tütre Mathildega, kellesse ta esialgu hästi ei suhtunud. Mathile saadab Julienile armastuskirja. Julien on selle peale väga üllatunud ning arvab, et selle taga on lõks. Ta saadab Mathildele tõrjuva kirja, millele vaatamata kutsub Mathilde ta oma tuppa. Ka selles näeb Julien lõksu, kuid tema mehelik au ja ego ei lase tal minemata jätta. Nad on küll koos, kuid Julieni poolt pole mingeid tundeid. Nad otsustavad oma ,,suhte" lõpetada. Endalegi üllataval kombel igatseb ta Mathildet, kelle jaoks on Julien tühjaks kohaks muutunud. Nüüd algab kassi
Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada. Julieni saab isegi mitmeid kordi ähvardusi, et vaataku ette. Aga peale seda kui ta saab järeleaitajaks muutub viha aukartuseks. Ta saatetakse Pariisi kus ta õppib palju ja muutub peaaegu teiseks
ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja tema armastus tema vastu kustus. Tagasi kodulinna tulles, tulistas ta proua de Renali aga de Renal armastas Julieni väga ka peale tulistamist. Julienile määrati selle eest surmanuhtlus. Kongis mõtleb Julien, et tahaks olla tema ise, kes ta oli enne,saeveski poeg. Ta tahaks olla ikka armastatud, ega manipuleerida enam naistega. Talle meeldis väga enne naisi vallutada,kuid vanglas ta ikkagi mõistab, et peaks valima ikka ainult ühe naise. Aga nüüd oli hilja sellele mõelda, kuna ta hukatakse. Julien pidi leppima ainult sellega, et de Renal külastas teda vahepeal. Ta sai teda ainult näha ja kahetseda tehtut.
kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla. Ta on leppinud oma abikaasa halvustava suhtumisega naissoosse ega ootagi temalt midagi rohkemat. Ta kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Seminaris ollakse Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks tema liigset tarkust. 3) Tegelaste psühholoogiline analüüs Julieni karakteris voib taheldada paiguti lausa vastandlikke jooni: auahnus, kaval arvestus ja egoism ning ülevad taotlused, sünge umbusklikkus ja aval tundepuhtus, karm enesekontroll ja kirgede ohjeldamatus kõik on ta olemuses segi paisatud ja kokku sulanud. Proua de Rénal armastas Julieni edasi, hoolimata sellest, et mees üritas teda tappa. 4) Kaasaegsus
et too võimaldaks talle palgatõusu. Oma teisel ametipostil härra de La Mole'i juures püüdis oma võrku tolle tütre Mathilde de La Mole. Armuafääril on tulemus- Mathilde rasestus. Tütre au päästmiseks tegi la Mole Julienist Julien de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikkus ära proua de Renali kirjutatud kiri, kus ta paljastas Julieni olemuse ja motiivid. Proua de Renali vastu suunatud mõrvakatse tõttu määrati Julienile surmanuhtlus. Raha on kurjast ja tihti pöörab inimesed omavahel tülli. Antud teostes oli kõikide tegelaste jaoks raha suureks probleemiks ja tüliõunaks. Kõik tegelased loodavad, et raha teeb nad õnnelikuks, kuid läheb hoopis läheb teisiti kui soovitud. Kõikides teostes saavad peategelased surma, nad kas surevad loomulikku surma või muudel asjaoludel. Oled rikas või vaene, kuid lõpuks surm leiab ikkagi üles.
Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega
annaabi.ee 
