Reaalne ohuallikas on Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1) Eesti tegi panuse suhete normaliseerumisele Nõukogude Venemaaga. Rajati Tallinna sadamasse laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. 1922.a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult
1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina"
Peamiselt välispoliitilisi huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. Teatud ulatuses oldi valmis tegema Nõukogude Venemaaga koostööd koguni rahvusvahelisel areenil. 1922.a esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Samaaegselt otsiti toetust Lääne suurriikidelt. Juba Vabadussõja päevist tundis rahvas poolehoidu Inglismaa vastu ning seepärast pandi just Londonile suuri lootusi. Mingite lepinguteni muidugi ei jõutud, kuna Inglismaa huvi Eesti vastu oli liialt väike. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.aastate algul sõjalis-poliitilisele kaitseliidule. Koostöö Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920
a piirikindlused o Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal o Aadlike mässukatsed suruti maha · 1626 edikt, millega keelati duellid (kuulutati need kapitaalroimadeks) o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust · Kuningavõimu tugevdamiseks veel: o Surus maha hugenottide vastupanu o Tühistati Nantes'i edikt (oli andnud hugenottidele rea kindlusi ja julgeolekugarantiisid) o Ametisse seati piiramatu võimuga intendandid Allusid kuningale o Lettres de cachet vahistamise või väljasaatmise käsud kuningapoolt Mazarin ja fronde · 1643 suri Louis XIII, troonile sai Louis XIV · 4-aastase Louis XIV regendiks sai tema ema Austria Anna · Tegelik valitseja ema armuke Jules Mazarin · Fronde võimude vastu tegutsemine o Esimesel etapil püüdis võimu võtta Pariisi parlament
eeldatavat majanduslikku kasvu ning riiklikku julgeoleku paranemist. Kuna Eesti NATO-sse pääsemine oli tänu Venemaa vastuseisule osutunud üsna problemaatiliseks, siis oli tekkinud oht, et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli võidakse hakata üle hindama. Eurominister Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et ,,Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud."
ebareaalne ja selle mõju on negatiivne (ka vaimses mõttes). IX-XIV osa: Puudutasid rahandust, majandust jne. Rahulepingu tagatiseks jaotati Reinimaa vasakkallas kolmeks okupatsioonitsooniks, mis lubati vabastada lepingu täpse täitmise korral kolmes osas (toimus 1926-1930). - Leping jõustus 10.01.1920. - USA senat ei ratifitseeri lepingut, vaid USA sõlmib Saksamaaga eraldi rahulepingu 1921. - USA jääb välja ka Rahvasteliidust. - Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid USA'lt ega Suurbritannialt. - Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga sõlmitakse eraldi rahulepingud (1919- 1920). Otsustati, et kui Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes siis põhisüüdlased on sakslased jne, Austria kaotab oma sajandeid kestnud impeeriumi, Austriast saab nüüd suht puhas sakslaste riik jne. - Kõik kaotavad. Rahulolematute hulka kuulub ka Itaalia (ei saa endale kõiki soovitud ja lubatud piirkondi)
annaabi.ee 
