RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste
Sõda vs rahu (vastandumine vs koostöö) Realism vs idealism (anarhia vs korrastatus) Piljardilaud vs võrgustik (klassika vs uus), kas näeme seosusetult või võrgustikuna. Realism ehk konservatism - rahvusvahelist areeni nähakse arhailisena; põhitoimija riik; rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng (keegi võidab keegi kaotab); ainus võimalus sõdu ära hoida on jõutasakaal; riikide eesmärk on suhteline kasu; julgeolekudilemma tekkeni viib (kõik riigid on teisele ohuks ja võidab see kes ründab esimesena). Uusrealism otsib teid jõutasakaalu tekkeks. (nt: Eesti suhtes Venemaaga on nõrk, kuid Eesti kuulub NATO'sse, tasakaalustab). Idealism ehk liberalism - Erimeelsusi lahendatakse lepingutega; riigid on koostöövõimelised; riikidel on ühishuvid; keskne on absoluutne kasu (nt: maailma- rahu). Uusliberalism usub, et rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks on lepinguorganisatsioonid. MAAILMASÜSTEEM:
● Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas??? - Diskursus ● Tõlgendamine - Teooriad - Erinevused loodusteadustest ● Seotud teiste valdkondadega - Majandus, õigus, võrdlev poliitika Realismi põhimõisted ● Suveräänne riik ● Võistlevad valikud ● Rahvuslikud huvid ● Jõud -> polaarsus ● Anarhia ● Eneseabi ● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism
K. Deutch. Kriitiline koolkond. Väga paljudes käsitlustes on keskmes inimene. Indiviidi ja inimõiguste roll kasvab. (Walesi koolkond). Feministlik koolkond. Leiavad, et sõjapidamine on mehelik ning oleks kasulik rakendada rohkem naisi, et muuta poliitika pehmemaks. A. Dickner. Post-strukturalistid. Suhtutakse halvasti traditsioonilistesse ideedesse. Keskenduvad eelneva ümberlükkamisse, sarnaselt anarhismiga. Julgeolekupoliitilised probleemid Julgeolekudilemma Arusaam enda võimekusest võrreldes teiste riikidega. Riik tunneb ennast alati nõrgana, kui ta teab, et mõni riik on temast tugevam. (Rousseau) Riik tegutseb selle nimel, et saada naabritest tugevamaks. See ärritab omakorda naabreid, kes hakkavad samuti tegutsema, et võistluses mitte alla jääda. Sellist vastastikkust üleskruvimist nimetataksegi julgeolekudilemmaks (lõputu relvastumine, kaitsekulutuste suurendamine, paremate relvatüüpide väljatöötamine ...).
Neoklassikaline Realismi põhimõisted Inimloomus Suveräänne riik Võistlevad valikud Jõud -> polaarsus Anarhia -> hierahia puudumine: ühise valitsuse puudumine; anarhia loob olukorra, kus kõik peavad ise kõigega tegelema Eneseabi -> anarhias Suhtelised kasud Neorealism Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni Jõudude tasakaal Realismi kriitika: Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism
85. Iseloomusta peamisi rahvusvaheliste suhete koolkondi. Realism ehk konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng: riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte. Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism: otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aktsepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel
annaabi.ee 
