Ühelt poolt vajalik plaan astub kriitikute sõnul üle riikide suveräänsusest. Mõistagi lisaks lahkhelidele riikide vahel on kriisiga iseenesest raske toime tulla. Kuna loodetud integratsioon pole vilja kandnud ning Eestiski on probleeme põgenike lahkumisega parema elujärjega riikidesse, siis satub kahtluse alla plaani edukas elluviimise võimalikkus. Pagulaskriisi teemasse süvenedes peame paratamatult tunnistama, et tegu on väga kompleksse probleemiga, mis peidab endas ka julgeolekualast konflikti. Terrorismi levik on viimastel aastatel euroopas üheks suurimaks ohuks. Eelkõige kardetakse, et põgenikelainega EL-i jõudnud islamitaustaga inimgrupid on altid radikaliseerumisele, mis tingib ka paratamatult suurema riski rünnakuteks. Omakorda toidab see populismi ning lõhenemist nii EL-i riikide tasemel kui ka tavakodanike seas. Muidugi on võimalik ka otsene ISIS-e võitlejate maskeerumine põgenike hulka, mis suurendab veelgi kahtluseid „lahtiste uste
Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920. aasta oktoobris sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. 1918.-1920. aasta sõjasündmusi on Soomes nimetatud nii kodu- kui ka vabadussõjaks. SOOME 1920.-1930. AASTAIL Iseseisvunud Soome ülesanne oli tugevdada riiki. 1920. aastal sai Soomest Rahvasteliidu liige. Järgnevatel aastatel üritas Soome leida nii Põhja- kui ka Lääne-Euroopa riikide toetust, et kindlustada oma julgeolekut. Baltimaade ettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome valitsus tagasi. Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada. Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele
esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil juurdepääsureeglistiku arhiivimaterjalidele. (Kibal jt 2005) 23. juulil 1993. aastal vastuvõetud riigisaladuse seadus muutis aga kardinaalselt arhiivinduse olukorda, eriti just juurdepääsu küsimustes. Riigisaladuse seadusest sai tegelikult keskne normatiiv-seadusandlik akt, mis hakkas reguleerima suhteid informatsiooni valdkonnas, mis pakuvad julgeolekualast huvi. Riigisaladuseks kuulutati riigi poolt kaitstud sõjalised, välispoliitilised, majanduslikud, luure- ja vastuluurealased ning operatiiv-jälituslikuks tegevuseks vajalikud andmed, millede levitamine võiks tekitada kahju Vene Föderatsiooni julgeolekule. (Kibal jt 2005) Poliitiline võim venemaal ei soovinud siiski kaotada kontrolli arhiivide üle ja seega oli 1994. aastast on selgelt märgata lahtisalastamise tempode aeglustamist, 1996.1997. aastast veelgi enam
sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim.Tema juhitud väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle.1918a. lõpulnimetati Mannerheim riigihoidjaks.Järgmise aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse,millega Soome kuulutati vabariigiks.Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920a. okt sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. Soome aastail 1920-1930a 1920a. sai Soomest rahavasteliidu liige.Baltimaadeettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome tagasi,kuna arvas et need riigid on liiga nõrgad ja vaesed et Soomet vajaduse korral aidata.Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi.Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka
kahepoolselt, kui ka Euroopa liidu liikmesriigina. Kahepoolseid suhteid tõhustatakse läbi aktiivse dialoogi ja koostöö selleks, et lahendada suuri rahvusvahelisi probleeme. Materiaalset kaitsealast koostööd USA-ga peab Soome eriti oluliseks.Soome edendab tõhusat partnerlust Euroopa Liidu ja USA vahel võitluses kliimamuutuste,vaesuse ja maailmamajanduse problee- mide vastu. Partnerluskoostöö NATO-ga edendab transatlantilist julgeolekualast koostööd. (Finnish Security and Defence Policy, Government Report, 2009) USA on jätkuvalt peamiseks poliitiliseks,rahaliseks ja sõjaliseks suurvõimuks maailmas, kelle otsused ja tegevus kujundavad tugevalt rahvusvahelist julgeolekut. Olles suurim majan- dus maaimas, on USA keskse tähtsusega ka globaalses majanduskasvus. See väljendub hästi sellest,milline oli USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailma majandusele. (Security and Defence policy, Government Report, 2009)
Sellega oli tegelikult julgeolekuorganite staatust oluliselt alandatud. Komiteepositsioon ei olnud võrreldav ühendatud ministeeriumi positsiooniga. Ülejäänud ministeeriumile jäid tavapärased korrakaitsefunktsioonid. Siseministeeriumi mõjukus oli väga tagasihoidlik. Erilist jõudu sellel ei olnud. Komitee loomine tõi kaasa ka selle, et inimeste arv, kes julgeoleku struktuuriga olid seotud ministeeriumis, oluliselt vähenes. Julgeolekualast kaadrit tõmmati üsna oluliselt kokku. Hrustsovi ajal kohaliku taseme KGB oli selgelt aruandekohustuslik partei ees. Rahvamajandusnõukogude loomine. On seotud võimustruktuuri või valitsusaparaadi reorganiseerimisega. See tõi kaasa selle, et varasemate ministeeriumite asemel loodi liiduvabariikides mitme oblasti peale ühtsed rahvamajandusnõukogud, kes sisuliselt pidid tegelema majanduse juhtimisega neile alluvas piirkonnas. Tulemused olid kahetised. Osades
annaabi.ee 
