Tekkis võimalus uute sademete kihi kogumisele. Niimodi võiks moodustada geosünklinaal. Teadlased tänapäevani vaidlevad geosünklinaali moodustamisest. Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku. Mehhiko lahe selfile kuulub Jukatani selfile (Kampetse lahe), lääne Florida lahe self ja Tehase ja Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid ja asuvad 115 (süld) sügavusel
enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel
Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud Olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele.Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu siis, kui Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. Maiade ajalugu ulatub aega vähemalt ~2000 a. eKr. Nende tippajaks peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses
8 Väike Belt 125 0,5 12 9 Otranto 120 75 115 10 Dardanelli 120 1,3 29 11 Suur Belt 115 11 11 12 Sund (Öresund) 105 3,4 8 13 Gibraltari 59 14 53 14 Jukatani 55 200 1269 15 Kertsi 41 4 5 16 Pas de Calais (Dover) 37 32 21 17 Messina 33 3 72 18 Bosporus 30 0,75 33 * Maailma laiem väin Suurimateks Atlandi ookeani lahtedeks on: Nr. Nimetus Pindala, tuh
tuntud kivipeade kujutiste järgi, mis pärinevad teisest ja esimesest aastatuhandest ekr. Sealt hakkas see levima kõikidesse suundadesse nt Mehhiko mägismaale, kus kujunes Monte Apal??. Mehhiko kiltmaal esimene suurem asula Teotihuacan-kuu püramiidid. Hiilgeaeg 6-8 saj pkr. Kolmas suund ida poole, kus kujunesid välja Maiade linnriigid. Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa. Põhjapoolsel Mehhiko alal kujunes Asteekide kuningriik pealinnaga Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700-2600 ekr kujunes asula Caral, kus olid mingid püramiidid ja tseremoniaal-kompleks. See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad
merel kulgevale kaubanduse üle, kuid araablasi Euroopaga kauplemisest päriselt kõrvale tõrjuda ei õnnestunud. Ladina-Ameerika Hispaanlased keskendusid 16. sajandil Ladina-Ameerika hõivamisele. Tollane indiaani elanikkonnaga asustatud kontinent kujutas endast erinevate kultuuride ja võimude konglomeraati. Kuigi esimesi maadeavastajaid tabas Ameerikas pettumus, jõuti peagi ka märksa arenenumate tsivilisatsioonideni. Hernán Cortés avastas Jukatani poolsaarel asteekide riigi. 1519. aastal hõivas asteekide uskumust mööda tagasipöördunud jumalaks peetud Cortés ilma vastupanuta asteekide 100 tuhande elanikuga pealinna Tenochtitláni. Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus-
annaabi.ee 
