Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus (uurimuse/analüüsi tulemus) ning teatud sotsiaalse fenomeni uurimine ühe konkreetse üksuse
Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus.
eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvalitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja uurimisküsimused kogutakse sõnalised ja pildilised andmed järeldused tehakse mitte statistika põhjal, vaid leitakse tõlgendusi ja tähendusi näiteks ajalooline uurimus, juhtumiuurimus, tegevusuurimus Näide Teema: Kasuvanemate peretunde loomine Eesmärk: välja selgitada, kas ja kuidas suudavad kasuvanemad peretunnet tekitada Uurimisküsimus(ed): millised kasuvanemate tegevused aitavad tekitada peretunnet ja millised neist on kõige mõjusamad Rühmatöö 1. Vali Jüri Gümnaasiumi uurimistööde teemade hulgast välja üks kvalitatiivse uurimistöö teema 2. Püstita eesmärgid 3. Püstita uurimisküsimus(ed)
uued probleemid on tekkinud uurimuse käigus?) Vihjete tegemine uuele uurimusele – uute uurimisprobleemide pakkumine seoses andmetega või hüpoteeside esitamine (nt põhistatud teooria arendamise puhul) Ülesanne: uurimisplaani koostamine Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal 7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid Põhilised suunad ja analüüsimeetodid Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell’i (1998/2007) järgi: Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuurimus- Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B
9) Hankida vajalikud vahendid. 10) Teha uurimuse eelarve. (2004: 164165) Kasutada on võimalik ka valmisandmestikke, neid saab liigitada viide klassi: 1) Ametlik statistika. 2) Statistilised andmebaasid. 3) Arhiivmaterjalid. 4) Varasemate uurijate poolt koostatud materjalid. 5) Muud dokumendikogud. (2004: 174176) ANDMESTIKU KOGUMINE On olemas kolm traditsioonilist uurimisstrateegiat: 1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine.
postikusitlus, internetikusitlus · Kogu uuringu voi selle osa andmete kogumise viis · Probleem maarab ... · kvalitatiivse · kvantitatiivse · molemad paralleelselt KVALITATIIVSED Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on naiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, pohistatud teooria, juhtumiuurimus Eesmärk on saada terviklikku (pilti) empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab eesmärki saavutada, nt. osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlustega, autobiograafiate kogumisega. · Vaatlus - saame teada, mis tegelikult juhtub. Struktureeritud ja osalusvaatlus · Fookusgrupp ruhmavestlus, kus valitud sihtruhma