Konduktiivse kurtuse puhul on enamasti abi kuuldeaparaatidest. Inimese kõne on vaikne, ta kuuleb oma kõnet luukuulmise abil. Neurosensoorne kurtus esineb, kui kahjustatud on kohlea kuulmiskiud. See võib olla pärilik, haiguse, ravimite kasutamise, plahvatuse või pikaaegse müra tagajärg. Harvem on neurosensoorse kurtuse põhjuseks kuulmisnärvi kahjustus. Mõlemal juhul ravivõimalused puuduvad. Kuulmislangus vanas eas ongi enamasti neurosensoorne. Kui juhtteede kahjustus on ühes ajupooles enne juhtteede ristumist, siis kahjustub kuulmine ühes kõrvas. Kuulmisteede osaline kahjustusülevalpool ristumist põhjustab mõlemapoolse kuulmislanguse, kahjustus on suurem vastaspoolel. Kuna kuulmisaparaadid suurendavad helitugevust, siis on nad neurosensoorse kuulmiskahjustusega inimestele vähe kasulikud. Inimese kõne võib olla küllaltki vali ja moonutatud, sest tal on raskusi omaenda hääle kuulmisega.
1) Helijuhte e.konduktiivne häire lühiajalise kahjustuse puhul häirub heli intensiivsus heli (kõne) tugevust tuleb tõsta, kõne arusaadavus häirub vähe. pikemaajaline juhtehäire kulg lapseeas mõjutab kõne ja vaimset arengut ning on takistuseks edukale õppimisele koolis. Kristiina 20 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Tegemist on teo, teonärvi kui ka teotaguse e. retrokohleaarse juhtteede häirega Kaasneb teo tundlikuse vähenemine, helisageduste eristamise langus ning kuulmismehhanismi dünaamilisuse vähenemine Kristiina 21 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Kahjustuse põhjusteks võivad olla: nakkus (bakteriaalne, viiruslik), peatrauma, sisekõrva verevarustuse häire, ototoksilised ravimid (nt. diureetikumid), kasvajad pärilikud ja kaasasündinud mõjurid. Kristiina 22
Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon: Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas
juustuterast. 7. bakteriofuugid bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8. separaatorid- klarifiksaatorid piima homogeniseerimiseks-puhastamiseks. Kasut.ka õlle, veini, pärmi, õli, keemia, farmaatsia jne saaduste tootmisel. 29. Tsentrifugaalseparaatori tööpõhimõte ning piima, koore ja lõssi liikumine trumlis. Tsentrifugaaljõu tulemusel eralduvad erineva tihedusega aineosad. Koor liigub tsentrisse (tsetri lähedal olevatesse kanalitesse), lõss perifeeriasse (väljub üles suunduvate juhtteede kaudu). Piim liigub altpoolt tsentrist taldrikute vahele taldrikute raadiuse keskelt. Raskemad tahked osad jäävad trumli seina juurde kõntsaruumi. 30. Separaatori ajamimehhanism koosneb elektrimootor, tsentrifugaalhõõrdsidur (lahtiste klotsidega ketas, pöörlemistsentrif.jõul surutakse klotsid vastu kausjat siduri sisepinda- pöörlemise edasiandmine sujuv 7 min), horisontaalvõll, kruvi-ratasülekanne (tiguülekanne) ja vertikaalvõll (isetsentreeriv), mille küljes jäigalt trummel
59.Seljaaju närvide põimikud ja nende innnervatsiooni piirkonnad: a) kaelapõimik - innerveerib kaela ja kukla prk nahka ja lihaseid b) õlavarrepõimik- ülajäsemete inneerveerimine Rinnanärvid- hingamine c) nimmepõimik – innerveeirivad kõhulihaseid, reie ees ja sisekülg, munaditõstur d) ristluupõimik – ( kõige võimsam) innerveerivad vaagnavööde, tuharad, reie taga + säär+jalg nahk ja lihased. e) õndrapõimik- innerveerib õndraluu prk nahka. 60. Ülenevate ja alanevate juhtteede mõiste, nende paiknemine- a) Ülenevad juhtteed e. sensoorsed(sinine)seljaaju valgeaine taga ja külgväätides) antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm,peaajju ( ajukoorde) b) Alanevad juhtteed e. Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik
Külgsammastes, mis on eristatavad seljaaju kaela- ja rinnaosas, paiknevad sümpaatilisse närvisüsteemi kuuluvad neuronid. Nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu. 14 Valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliintupega aksonitest. Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad ja alanevad juhteteed. Ülenevate juhtteede vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. Neis kulgeb erutus seljaajust peaajju. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Neis kulgeb erutus peaajust seljaajju. Seljaajunärvil on kaks j u u r t. Dorsaaljuur koosneb sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. Ventraaljuur aga motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. Dorsaal- ja ventraaljuur ühinevad seljaajunärviks, mis väljub selgrookanalist
Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad: Reflektoorne ehk spastiline toonus(lähtetoonus) Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus 4
4.Värviagnoosia kahjustub adekvaatne võime äratunda, näha ja klassifitseerida värve, 5.Tähe agnoosia kaob võime eristada tähti. Simultaanse nägemisagnoosia korral ilmneb kuklapiirkonna...... esimese osa kahjustuste korral, haihtub asjade üheaegse tajumise võime kuigi adekvaatselt säilib asjade ja esemete eraldi tajumise võime. 43. Hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid. Vaheaju on sensoorsete juhtteede kollektor. Vaheaju põhiosadeks on : nägemiskühm ehk talamus (thalamus) nägemiskühmu-tagaala ehk metatalamus (metathalamus) nägemiskühmuülimik ehk epitalamus (epithalamus) nägemiskühmualumik ehk hüpotalamus (hypothalamus) Talamus, metatalamus ja epitalamus moodustavad talamusaju (thalamencephalon). Talamused on 'väravateks', mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi.
annaabi.ee 
