(Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend D delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4. T loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2. Sünkroonselt Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest, sünkroonsele trigerile mõjuvad
arvusüsteemi alusega. Nihutamisel tuleb (vastavalt suunast) äärmisesse järku uus väärtus, kui ei ole tegemist ringnihkega, mille puhul läheb üks äärmine väärtus teisele äärele. Ehitus: järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nullimise sisend saadakse tavaliselt asünkroonsete R- sisendite kokku ühendamisega. - Reversiivne nihkeregister – juhtsisend M määrab nihke suuna - Paralleellaadimisega nihkeregister – algväärtus kantakse nihkeregistrisse paralleelkoodis. Juhtimiseks kasutatakse täiendavat sisendit PL. Sama sünkrosignaaliga juhitakse nii nihet kui ka paralleelset sissekannet. Nihkeregistri üks rakendusi on info teisendamine paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Paralleelkujul edastamine toimub ühe taktiga, kuid igale bitile on vaja oma liini
3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõigis käskudes on alati käsukood (KK), mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimisviisideks
Multipleksorid on loogikaskeemides kasutatavad kommutatsioonielemendid. N-multipleksoril on 1 väljund. 10. Millist liiki sisendid on multipleksoril? Multipleksoril on juhtsisendid ja andmesisendid. 11. Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv? N-multipleksoril on n juhtsisendit ja andmesisendit. 12. Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on? Lihtsaim multipleksor on 1 multipleksor, millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud? Funktsioonide avaldised saab multipleksorskeemina realiseerimiseks sobivale kujule teisendada Shannoni disjunktiivse arendusega. 14. Mis on loogikafunktsioonide skeem? Loogikafunktsioonide skeem on loogikafunktsiooni esitus üle loogikaelementide. 15. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele? Igasuguse esituse korral
Q =1 ( Q = 0) triger on olekus üks. 5.1.3. Kasutatud tähised R RESET tagastus Sisend trigeri viimiseks olekusse null. S SET asetama Sisend trigeri viimiseks olekusse üks. K KILL hävitama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse null. J JUMP hüppama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse üks. T TRIGGER käivama loendussisend D DELAY viide D DATA info, andmed Info sisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse. C CLOCK takt, sünkroni. juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset
5.1.3. Kasutatud tähised R RESET – tagastus Sisend trigeri viimiseks olekusse null. S SET – asetama Sisend trigeri viimiseks olekusse üks. K KILL – hävitama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse null. J JUMP – hüppama Sisend universaal trigeri viimiseks olekusse üks. T TRIGGER – käivama loendussisend D DELAY – viide D DATA – info, andmed Info sisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse. C CLOCK – takt, sünkroni. juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset
Kui otseväljundis on üks, siis on triger olekus üks. 6.2 Kasutatavad tähised R - reset sisend trigeri viimiseks olekusse null S set sisend trigeri viimiseks olekusse üks K kill sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse null J jump sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse üks T trigger loendussisend D data, delay infosisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse C clock sünkroniseerimis ehk juhtsisend 6.3 Trigerite liigid Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: RS ehk seadesisendiga triger D ehk andmesisendiga triger JK ehk universaalsisendiga triger T ehk loendussisendiga triger Sisendsignaali järi jaotatakse trigerid: Asünkroonsed trigerid sisendsignaalid mõjuvad alates saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid sisendsignaalid mõjuvad ainult sünkro impulsi saabumisel juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad:
järgulisust. Näitks 16 järgulise summaatori jaoks oleks vaja 5 sellist ülekande skeemi ja 16 ühejärgulist summaatorit. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Dekoodril tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile vastab dekoodris üks väljund ja järlikult on dekoodril n sisend korral 2 n väljundit. Väljund on unitaarkood (1-ou-of 2) kood. Unitaarkood on selline, kus on ainult 1 1. Lisaks on juhtsisend E mis, lubab või keelab dekodeerimist. C B A E Y0 Y1 Y2 Y3 Y4 Y5 Y6 Y7 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 1 0 0 0 0
Nihkeregistreid võb koostada kõgi trigeri tüüpide baasil. Näitena on toodud paremale nihutav register SR trigerite baasil. Nihkeregistritel võib olla ka asetus sisend (kas nullimiseks või mõne muu algkoodi salvestamiseks). Nullimise sisend (Reset, Clear) saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R sisendite kokku ühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Näitena on toodud reversiivne ( mõlemas suunas nihutav) nihkeregister D trigerite baasil. Juhtsisend M määrab nihke suuna ( M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule). Loomulikult saab kasutada baasina ka teist tüüpi trigereid. Loendurid Loendur vastab impulsside jadale spetsiaalses loendus-sisendis kindla väljundkombinatsioonide (olekute) jada läbimisega. Erandkorras on väljundis järjestikused kahendarvud (kahend loendur). Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, vaid need võivad olla suvalised kahenkoodid.
annaabi.ee 
