Bilanss (vt lisa1) on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga. Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba. Esimese variandi puhul klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes; teise variandi puhul on tähtis kulude tekkimise (kasutamise) koht. Kasumiaruande skeem nr 2 (vt lisa 2) Kasumiaruande skeem nr 1 (vt lisa 3) Kasumiaruande skeem 1 on tootmisele orienteeritud teda on traditsiooniliselt
raamatupidamine. Raamatupidamise aruanne koosneb: Bilanss- aruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Näitab, millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne (ja Koondkasumiaruanne)- kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud ajaperioodi jooksul. Iseloomustab ettevõtte toimimist kahe bilansikuupäeva vahel ning muutusi. Juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne- kajastab ettevõtte raha muutumist perioodi jooksul. Omakapitali muutuste aruanne- võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed. Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes
paratamatud, kui me tahame saavutada midagi sellist, mis ületab meie individuaalset suutlikkust. Nii nagu masinad, nii võimendavad ka institutsioonid paljukordselt meie jõudu, kas heade või halbade eesmärkide saavutamiseks. Kuid institutsioonid on indiviidide poolt kujundatud ja käigus hoitud ning seetõttu kannavad ainuüksi indiviidid ja mitte Jumal, Loodus, Ühiskond või Ajalugu vastutust ühiskonnas tehtud eetiliste väärtusotsustuste eest. Riikliku poliitika moraalseks juhtprintsiibiks peaks Popperi soovitusel olema n.n. negatiivne utilitarism, s.t. püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis, s.t. nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikses praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil õnnelikeks
Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada. [15]Õiglus kuulub jumala olemusse: õigus on õigus mitte sellepärast, et Jumal on seda tahtnud, vaid sellepärast, et Jumal on õiglane. Eetilis-õiguslikud normid on "igavese tõe määrused" (decreta aeternae veritatis). Õigusteadus pidi samuti võtma aluseks jumaliku õigluse, mille eesmärk on kõikide inimeste täiustamine. Selliselt sai loomuõiguse juhtprintsiibiks ühiskonna täiustamine, mitte lihtsalt selle säilitamine või kaitsmine, nagu asja varem nähti. L. tegi vahet seadusel ja õigusel: seadus võib olla vahel ebaõiglane, õigus mitte kunagi. [16]L. eristas kahte liiki tõed: välise kogemuse tõed ja sisemise arusaamise tõed. Füüsilise maailma põhiprintsiipide, samuti moraalse maailma kui sellise tunnetamiseks ei piisa välisest kogemusest. Vaja on mõlemat meetodit ehk loodusteaduste sidumist antiigist alguse saanud
) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 81). Kasumiaruandes on kajastatud ettevõtte tulud ja kulud aruandeperioodil ning see aruanne näitab, kui palju kasumit on ettevõttel võimalik omanikele dividendidena maksta. Kasumiaruanne koosneb tulude ja kulude klassifitseeritud loetelust, mille lõpptulemuseks on puhaskasum ja kasum on müügikäive, millest on maha arvatud kogukulud samal perioodil (Allen & Myddelton, 1992, lk 3).
UUSAEGNE ÜHISKONNAFILOSOOFIA Tööstusrevolutsioon muutis lihtinimese olukorra väljakannatamatuks ning liberaalsete vaadetega inimesed olid sellest sokeeritud. Ka filosoofide tähelepanu pöördus sotsiaalsetele nähtustele. Briti sotsiaalfilosoofias kujunes valitsevaks utilitarism, mis lähtus Locke´i ja Hume´i ideedest. Utilitaristide liidriteks olid Jeremy Bentham, James Mill ja John Stuart Mill. Jeremy Bentham (1748 - 1832). Seadusandja lõppeesmärgiks peab olema inimeste õnn. Tema juhtprintsiibiks peab olema üleüldine kasulikkus (general utility = utilitarism). Selleks kolm tingimust: peame omistama sõnale 'utility' (= üldkasulikkus) selge ja täpse tähenduse. peame andma sellele printsiibile ülimuslikkuse kõigi teiste printsiipide suhtes ilma igasuguste eranditeta. peame avastama "moraaalse aritmeetika", mille abil me saame arvutada üleüldise kasulikkuse määra". Inimkäitumise kaks põhimotiivi: otsida mõnu (pleasure) ja vältida piinu (pain), kõige laiemas mõttes (n
annaabi.ee 
