sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla.
1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville Chamberlaini poolt, millele kirjutasid alla Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa, kus Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeenimaa aga ülejäänud alad pidid puutumatuks jääma. 23. aug. 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel,
riigil ei olnud kuningat. Saksamaa toetusel sai Ungari 1938 osa Lõuna- Slovakkiast, 1939 Taga-Karpaatia, 1940 Rumeenialt Põhja-Transilvaania. II maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas Nõukogude Liidu vastu 1941–1944. Sõja lõpus 1944.aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945 NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning järgmisel aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks, mida juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli algusest edukas, ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Ungari kuulutati vabariigiks ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvatõusu ajal Ungari peaministriks oli aastatel 1953–1955 peaminister Imre Nagy. 4.11. 1956 Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim
hindama ning läbi selle ka sihti silmas pidades eesmärke objektiivselt lahti mõtestama. (Sorensen 2002, 264) Institutsionaalse legitiimsuse1 kriteeriumit silmad pidades võib järeldada, et “Organisatsioonid on efektiivsed juhul, kui organisatsioonivälised hindajad peavad nende institutsionaalset raamistikku ja otsusetegemiste protseduuri sobivaks.“ (Sorensen 2002, 265) Väga tihti on riigiasutuste juhtpositsioonidele paigutatud isikud, kes on süsteemi poolt ametikohale “sobivad”, kuid professionalsust nende töövõtetes või eesmärkide seadmises ei väljendu. See koormab asutuses töötavaid ametnikke ning seda raskem on süsteemi enese eesmärkke projitseerida väljaspoole ja viia neid kooskõlla ühiskonna omadega, rääkimata sisemisest harmooniast. Järgneb efektiivsuse langus, mis tuleneb madalast motiveeritusest ja konkurentsi puudumisest.
1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop.põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus(mobilisatsioon). Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel: Avalik propaganda Varjatud propaganda Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis: Avalik agitatsioon Varjatud agitatsioon(kosjamoor) Avalik propagandasõda Varjatud propagandasõda(infiltratsioon 5.kolonn vastaslleri juhtpositsioonidele, õõnestustegevus, intriig konflikti esilekutsumisviis, mis seisneb vastasleeri esindajate isiklikus psühholoogilises mõjustamises.) ÕIGSUS on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus
b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri c aeglustas oluliselt käibevahendite ringlust 104 1990. aastate alguses kerkisid Eesti majanduses juhtpositsioonidele noored, sest a vanad juhid ei toetanud kavandatavaid reforme b vanade kogemustega polnud muutunud situatsioonis suurt midagi peale hakata c vanad majandusjuhid siirdusid massiliselt poliitikasse 105 Kogu Eesti tööstuse (kõigi tööstusharude) toodangu vähenemise põhjuseks oli a kohaliku toorainebaasi vähenemine b Idaturu vähenemine, tooraine ja energia kallinemine, siseturu ostujõu langus c ehitustööde mahu vähenemine
b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri c aeglustas oluliselt käibevahendite ringlust 104 1990. aastate alguses kerkisid Eesti majanduses juhtpositsioonidele noored, sest a vanad juhid ei toetanud kavandatavaid reforme b vanade kogemustega polnud muutunud situatsioonis suurt midagi peale hakata c vanad majandusjuhid siirdusid massiliselt poliitikasse 105 Kogu Eesti tööstuse (kõigi tööstusharude) toodangu vähenemise põhjuseks oli a kohaliku toorainebaasi vähenemine b Idaturu vähenemine, tooraine ja energia kallinemine, siseturu ostujõu langus c ehitustööde mahu vähenemine
kodanikke. Takistati vähemusrahvuste tegevust, sildistati tihti rahvusliku separatismiga. Vm keskvõimude seisukohalt oli tegemist ilmselt impeeriumi tugevdamisele suunatud unifitseerimispoliitikaga. Kohalikud rahvad tundsid omal nahal ennekõike kui venestamist. Unifitseerimispol pealesurumine tekitas rahulolematust, eriti läänepoolsete, haritumate rahvaste hulgas. Poolas tekkis esimest korda mõte tõsiselt Vm-st lahku lüüa. Juudid kuulusid ka revol organite juhtpositsioonidele, kuna neid kiusati taga. Rahvuslikke muresid impeerium oma unifitseerimispol-ga suurendas. Poliitiline tegevus Vm-l oli ametlikult olematu 1905 revol-ni. 1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal.