3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Juhtpinna järelteritamine seisneb 1,5...4 mm pikkuse ja 0,2...0,3 mm laiuse faasi töötlemises 6...80 nurga all. See vähendab hõõrdumist lõiketsoonis, puuri püsivusaeg suureneb kuni 2 korda. Puuri teritusel tuleb jälgida, et lõikeservad oleks ühepikkused ja teritatud ühesuguse nurga all. Puuri tipp peab asetsema tsentris, muidu teeb puur suurema läbimõõduga ava. Pärast tagatahkude teritust peavad lõikeservad olema sirgjoonelised, tagatahk peab lõikeservast olema madalam.
täpne. suhtes ei ole õige. 3. Tapikeele paksus ei ole täpne. Keelefreeside vahe ei ole õige. Keelefreeside spindlid "viskavad". 4. Kahvlivahe laius on suurem. Kahvlifreesi spindel "vikab". 5. Tapikeele ( kahvlivahe ) Asukoht tooriku Keelefreesi (kahvlifreesi) asend konveieri paksuses ei ole täpne. juhtpinna (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige. Laastu on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad ( kahvlipõhi ) ei ole risti tooriku Vankri tugilatt (konveierite nukkide baasservaga. tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga. 7. Tapipõsed. ( kahvliküljed ) ei ole Konveierite juhtpinnad ( vankri tööpind ) ei ole
õige. 3. Tapikeele paksus ei ole täpne. · Keelefreeside vahe ei ole õige. · Keelefreeside spindlid ,,viskavad". 4. Kahvlivahe laus on suurem. · Kahvlifreesi spindel ,,viskab" 5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna täpne. (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige · Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7
3. Tapikeele paksus ei ole täpne. · Keelefreeside vahe ei ole õige. · Keelefreeside spindlid ,,viskavad". 4. Kahvlivahe laus on suurem. · Kahvlifreesi spindel ,,viskab" 5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna täpne. (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige · Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7
läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava. Silinder kinnitatakse karteri külge tikkpoltidega. Silindri ja karteri liitekohta pannakse tihend. Kolb võtab vastu paisuva gaasi rõhu ja edestab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile. Kolb valatakse alumiiniumsulamist. Kolvi ülaosas on ringsooned kolvirõngaste paigaldamiseks. Sooni on kas 2 või 1. Kolvi alaosa ehk juhtpind ei lase kolbi silindris laperdada. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad, kolvisilmad kolvisõrme jaoks. Viimane kujutab endast kvaliteetterasest valmistatud õõnesvõlli, mille välispind on karastatud ja hoolikalt lihvitud. Sõrme telgnihkumist kolvis tõkestavad kolvisilmade ringsoontesse paigaldatud vedrurõngad. Kolvi juhtpinnas on väljalõiked küttesegu juhtimiseks karterist ülevoolukanalisse. Kolvirõngad tihendavad kolvi ja silindriseina vahelist pilu. Kolvirõngad valmistatakse
..3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt (tab. 2.15), selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Puuride teritusviisid Tabel 2.15 Juhtpinna järelteritamine seisneb 1,5...4 mm pikkuse ja 0,2...0,3 mm laiuse faasi töötlemises 6...80 nurga all. See vähendab hõõrdumist lõiketsoonis, puuri püsivusaeg suureneb kuni 2 korda. Puuri teritusel tuleb jälgida, et lõikeservad oleks ühepikkused ja teritatud ühesuguse nurga all. Puuri tipp peab asetsema tsentris, muidu teeb puur suurema läbimõõduga ava. Pärast tagatahkude teritust peavad lõikeservad olema sirgjoonelised, tagatahk peab lõikeservast olema madalam
.Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.). Hõõrdu- Kolvi alumine osa ehk jühtpind 5 tagab kolvi laperdami- mise vähendamiseks on detaili sisepind hoolikalt lihvitud seta liikumise silindris. Juhtpinna kummalgi küljel on tugevdatud seintega avad- nn. kolvisilmad. Nendesse teljega). Kinnikiilumist väldib asjaolu, et kolb paisub kuu- menemisel peamiselt silmade telje sihis, sest silmade ümb- ruses on metalli rohkem
annaabi.ee 
