dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsikaldeid ja sellega säästa metalli. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli
Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks. 5. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis
Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada. Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles alla, ristkelgu abil edasi tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale. Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil . Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil.
16 17 Peitli hoidmine ja käsitsemine Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed. Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas.
pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks. Supordi alumine kelk asetseb treipingi sängi juhtpindadel. Selle abil saab treiterale anda pikiettenihke. Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil antakse treiterale ristiettenihe, pikitreimisel aga lõikesügavus. Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab
esinurgaga . Sirg- ja kaldhammastega lõikureid kasutatakse vastavalt sirg- ja kaldhammaste lõikamiseks. Hammasrataslõikuriga on võimalik valmistada ka sisehambumisega hammasrattaid. Kooniliste sirghammastega hammasrataste hambalõikamisel kasutatakse höövellõikureid. Hambafreespink. Hambafreespingil lõigatakse rullumismeetodil välishambumisega sirg- ja kaldhammastega silinder- ja tiguhammasrattaid. Lõikur on tigufrees. Frees kinnitatakse vertikaalsupordisse, mis nihkub samba juhtpindadel. Toorik kinnitatakse pöörlevale lauale. Tooriku ülemist otsa tsentreerib tugi. Horisontaalsuport võimaldab samba ja laua nihutust horisontaalsihis. Freesi vajalik lõikekiirus saadakse kiiruskastist. Rullumisülekanne annab toorikule vajaliku pöörlemissageduse. 16. Keermestamine Keermestamist ja keermesliidet kasutatakse lahutatava liite saamiseks, samuti et muuta pöörlev liikumine kulgevaks. Keermed võivad olla ühe v. Mitmekäigulised, samuti parem v. Vasakpoolsed. Keere
kasutusteguriga. Neid on sobiv kasutada väikesemahulistel töödel, kus rammipuki tuleb liigutada ühest punktist teise Hüdrotehniliste ehitiste rajamisel kasutatakse sageli ujuvramme. Ujuvrammi lihtsaim näide on pontoonile või pargasele paigaldatud kuivamaaramm. Samuti on tarvitusel ujuvad eriseadmed (tavaliselt täielikult mehhaniseeritud), millega saab süvistada nii püst- kui ka kaldvaiu. Mehaaniline ramm on kuni 3000 kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpindadel. Rammi löögiosa (ramminui) kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3 . . . 4 m kõrgusele. Kui vajutada lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Pärast rammi kukkumist lastakse alla haakeseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Vähetootliku ja -efektiivse töö tõttu kasutatakse selliseid ramme vaid mittemahukatel töödel
..0,5. Nende pinkide Pikisuport koos etteula- tuva supordipõllega toetub sängi juhtpindadele ja tagab lõikuri pikiettenihke. Supordipõlles on mehhanismid, mis muudavad veovõlli või veokruvi pöörleva liikumise supordi kulgliikumi- seks. Pikisupordi juhtpindu möö- da liigub tooriku teljega ristsihis ristsuport, millele toetub pööra- tav lõikurikelk ja lõikurihoidik. Tagapukk paikneb sängi parem- poolses otsas juhtpindadel ja teda saab pikisuunas nihutada. Tagapukis olevasse pinooli paigutatakse pikkade toorikute otsast toetamiseks spetsiaalne Sele 2.37. Universaaltreipingi skeem tsenter, mida saab tooriku telje 67 iseärasuseks on vertikaaltelje ümber koos detailiga saada piki-, risti- või vertikaalettenihke. Vertikaal- pöörlev töölaud. Automaattreipinkideks e
annaabi.ee 
