Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitöö...
Hierarhilised organisatsiooni struktuurid on vahendiks korra loomisel Mida enam kontrolli, seda enam korda Töötajad on ,,vahetatavad osad" organisatsiooni ,,masinas" Probleemid lahendatakse ,,jaga ja valitse" printsiibil Projekti täitmise kulg ja riskid on piisavalt prognoositavad ja seega hallatavad põhjaliku eelneva plaanimisega 4. KOKKUVÕTE Konkreetses referaadis on vaadeldud ainult väike kogus olemasolevatest juhtimisteooriatest ja mudelitest, kuid juba nende põhjal saab öelda, et toimivaid organisatsioone ei oleks ilma nendeta. Siiski tuleb tõdeda, et kui klassikaline juhtimisteooria näeb ette ülesande matemaatiliselt korrektset defineerimist, siis teooria rakendamisel praktikas tavaliselt ilmneb, et maailm on kaugelt liiga keeruline, et seda matemaatiliselt täpselt kirjeldada, ajalisi muutusi on raske, kui mitte võimatu, ette ennustada ja pealekauba on meie teadmised ümbritsevast reaalsusest üsna puudulikud
ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides. Fayoli juhtimisprintsiibid on aktuaalsed tänapäeval ning enamikes organisatsioonides ja ettevõtetes lähtutakse endiselt tema juhtimisteooriatest. Antud töö eesmärk on anda ülevaade juhtimisteoreetikust Henri Fayolist, tema peamistest juhtimisprintiibidest ja administratiivsest koolkonnast. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgnevad ülesanded: · kirjeldada administratiivset koolkonda ning selle põhimõtteid; · tuua välja Fayoli seisukoht administratiivsest koolkonnast; · selgitada erinevust projektijuhtimise ja üldjuhtimise vahel; · anda ülevaade juhtimisteoreetik Henri Fayoli eluloost;
Sünergia seisneb aga selles, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa. See tähendab näiteks seda, et inimesed suudavad koostööd tehes saavutada enam kui igaüks eraldivõetuna. Süsteeme võib jagada avatud ja suletud süsteemideks. Esimest tüüpi süsteemid sõltuvad välis- keskkonna mõjust, kinnised süsteemid aga mitte. Organisatsioonid on vähemal või rohkemal määral avatud süsteemid, mis peavad paratamatult arvestama väliskeskkonna mõjuga. Enamus kaasaegsetest juhtimisteooriatest on süsteemiteooriad, mis võimaldavad lähtuda organisatsiooni kui terviku juhtimisest. Levinumate süsteemiteooriatena väärivad äramärki- mist terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgiline juhtimine ja tasakaalustatud juhtimismudel. (Siimon, Türk, 2003: 48-49) 2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine (Total Quality Management, so TQM) on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse
29 negatiivsetele tegudele (illegaalne, ebaeetiline jmt. tegevus). Juhtimises seda negatiivset poolt ei käsitleta vaikimisi eeldatakse, et juhid lähtuvad oma karismaatilisuse kasutamisel järgijate, organisatsiooni, ühiskonna kasust ja teostavad eestvedamist positiivsetest väärtustest kantuna. Võimalik, et emotsionaalse intelligentsuse teooriat on kõigist juhtimisteooriatest kõige enam kritiseeritud, kuid fakt on ka see, et sellel teoorial on märkimisväärselt palju pooldajaid, mis on viinud D.Golemani üheks suurematest juhtimisgurudest ja koolitajatest viimastel aastakümnetel. See teooria osa siin peatükis on tervikuna kirjutatud Daniel Golemani artikli "What makes a leader?"põhjal, mis ilmus Harvard Business Review's 1998 a. (vol.76 nr.6, lk.93) ja seetõttu rohkem viitamist ei kasutata;
vahendid Eestvedamine töötajate rahulolu Info Kontrollimine / Tootmistehnoloogi a Tagasiside Joonis 2.6. Organisatsiooni süsteemne käsitlus76 Enamus nn kaasaegsetest juhtimisteooriatest on süsteemiteooriad, mis võimaldavad lähtuda organisatsiooni kui terviku juhtimisest. Levinumateks süsteemiteooriateks võib lugeda järgmisi: · terviklik kvaliteedijuhtimine (total quality management TQM), · eesmärgiline juhtimine (management by objectives), · tasakaalustatud mõõtmismudel (balanced scorecard) jt. Paljud süsteemiteooriad sisaldavad olukorras lähtuvaid elemente, mistõttu ka olukorrateooriad (contingency
annaabi.ee 
