Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid * Organisatsioonikultuuri, 2 x 1 päev või Enesearengu 2 päeva õhkkonna kujundamine ja ...
võtavad vastu otsuseid mis on parimad tervele riigile ning erapoolet kõigest ülejäänust. Arvan, et just sellepärast peaksid riiki juhtima filosoofid, sest neil on kõige paremad eeldused selleks, nagu eelnevalt õeldud siis võib järeldada, et inimene, kes on võimul peab ennast targaks ning ta ei ihale uute tarkuste vastu, filosoofides kui inimeste ja jumalate vahepealsed isendites on seda jumalikkust ja tarkust rohkem ning seda eriti riigi juhtimiste küsimuses. Kindlasti võib ka seda väita et filosoofid ei ole võimuahned ning see aitab neil paremini otsuseid langetada. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse. mõtlemisega tunetavate asjade tõelist oadust võib nimetada ideeks. Seega idee ei saa olla midagi käega katsutavat või meeltega tunnetavat. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on
Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria,
Küsimus: Kas on ilmas midagi, mida ma tean valesti? Juhtimislahendus: Võtke kohe tee jalge alla ja minge vaadake järele! Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht? Et saada juhtpiisoni staatusest vabaks, peab õppima, kuidas uhkust tunda terve ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle. Kui tahta teistsuguseid tulemusi, siis peab otsustama muutuda ning ka seda teha. Esimesed reaktsioonid on tavaliselt valed, sest need on liiga sageli pärit vanast juhtimiste paradigmast. Kui edu saavutatakse, peab silmas pidama aspekti: ohtlikult lihtne on keskenduda eilsele edule, selle asemel et keskenduda tänastele väljakutsetele. Küsimus: Mida ma juhina teen või tegemata jätan, et ma olen juhtpiison, aga mitte haneparve juht? Juhtimislahendus: Käsitlege juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes, alles siis jõuab ta teie või kellegi teise mõistusesse. Ehmatus: mina olengi probleem
raskesti juhitav. Käsuahela mäárab org suurus. Toodete ja teenuste keerulisusning maht v arv. Kontrolli vajaduse massiivsus.töötajate ettevalmistus. Juhtimis tasandite arv sõltub mitut alluvat suudab yks juht juhtida. Juhitavate arv voib sõltuda kui suures mahus delegeeritakse alluvatele erinevaid volitusi st etväheneb juhi kontrollimaht.seda tegevust seostatakse tulemusjuhtimisega. Sellel juhjilpole tarvis keskenduda sygavuti tööprotsessi,vaid tulemuste juhtimiste planeerimisele ning peamiselt onjuhile võrreldaplaanilisi ning tegelike näitajaid. Struktuuuriüksuste liigitusi on erinevaid. Nt geograafiline jaotamine seal piirkondade alusel jaotakse org sel juhul kui samasuguseid tooteid myyakse erinevates geograafilistes piirkondades. Ning geo yksuse juhtimine keskusest pole otstarbekas. Nii jááb osa võimust keskusesse kuid äritegevus igapäevaselt juhib geo yksus. Geo jaotamise plussid: kliendi tundmine, kulude
hetkeolukorrast. Võib öelda, et arengu aluseks on kohanemise- ehk muutumisoskus. Organisatsiooni arengut mõjutab ka liikmete innovatiivsus ehk arendamistööd, ideede genereerimine (uue vahendi, hüve, süsteemi, protsessi või meetodi välja töötamine). See rajaneb inimese loovusel. Juhtide ülesandeks on anda selleks stiimuleid ja ideid. 41. Plaanimine/ kavandamine juhtimissüsteemis, plaanimise seos teiste juhtimiste osategevustega. `plaan`- lahenduste süteem ehk tegevusvariant, mis on suunatud soovitud tuleviku või kindlate eesmärkide saavutamisele. Plaan on alati mingi otsus tuleviku kohta, planeerimine aga on selle otsuse ettevalmistamise protsess, mille käigus leitakse lahendused sellele, mida, kes, millal, kuidas ja milliste vahenditega peab tegema. Plaanimine on juhtimis osategevust esimene etapp. Vt. Mis järgneb küsimuses 11. 42
annaabi.ee 
