Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
ebamäärane või seda ei piisa. 2. Otsuse kriteeriumite kindlaksmääramine. 3. Kriteeriumite hindamine. 4. Alternatiivide väljaselgitamine. 5. Alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. Kui hinded on erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine (eelised, puudused). 9. Plaanide liigid. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid.(Juhtimistase, org. elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine). 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga). 13. Strateegiline juhtimine. Korporatsioonitasandi strateegiad. 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad. (M.Porter) 15. Iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seiskohti. 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? 17
täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt
ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) • Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne. • Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 5. Millised on kolm juhtimistasandit? 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. 2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Suur pilt vs väike pilt 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks?
tavaliselt 5 a või enamakstaktikaline plaan- on konkreetsem, tähtaeg on lühem operatiivne plaan- täpsustab üldiste eesmärkide saavutamise teed, käsitleb kitsamat tegevuslal, koostatakse lühemaks ajaks(kuu, nädal, päev) spetsiifiline plaan- täpselt määratletud eesmärk, puudub erineva tõlgendamise ja mittearusaamise võimalus direktiivne plaan- on paindlik ja annab üldiseid juhiseid n. Käibe suurenemine 5-10% võrra 10.Planeerimist mõjutavad tegurid (juhtimistase, org elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine) juhtimistase määrab ära plaanide mõju ulatuse. Suures org koost tippjuhid strateegilisis ja pikemaajalisi plane, alamastmejuhid operatiivseid plane. Väikeettevõttes teeb juht kõik plaanid ise organisatsiooni elutsükkel- selle loomisest kuni võimaliku languseni - kujunemisjärk- direktiivsed plaanid - kasvuperiood- lühiajalised spetsiifilised plaanid - küpsus- pikaajalised spetiisfilised plaanid
eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Erinevatel juhtimistasemetel on funktsioonide osatähtsused erinevad: mida kõrgem on juhtimistase, seda seda suurem on planeerimise ja organiseerimisega seotud tegevuste osatähtsus. Erineb ka tegevuse sisu: tippjuhid kujundavad kogu organisatsiooni, madalamate astmete juhid aga üksikisikute ja rühmade tööd. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Lähi- ehk mikrokeskkond: kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, regulaatorid (tarbija-, tervise-, töö-, keskkonnakaitse jm)
täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3